Äripäev • 24. jaanuar • 3 min
Jaga lugu:
Juhtkiri
Ainult tellijale

Rahahaisuline jokkimine taastuvenergia toetustega

Taastuvenergia toetusi piirates tehti seadus, mis tekitas päikeseelektrijaamade buumi ja võimaldas skeemitamist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Foto: Anti Veermaa

Eelmisel aastal toimus tõeline päikeseelektrijaamade buum, mis tõstis nende koguvõimsuse aastaga kümnelt 110 megavatini. Tänane Äripäev juhib tähelepanu tõsiasjale, et buumi käigus rajati 25 alla ühemegavatist päikesejaama, mis asetsevad kõrvuti või lähestikku, taotledes neile eraldi liitumispunktid. Põhjus on lihtne: taastuvenergia toetuste korra muutmine, mis lubab 2018. aasta sees valminud alla megavatistele jaamadele kindla toetuse 12 aastaks. Edaspidi kehtib neile nagu suurematelegi vähempakkumise kord. Samas jättis seadus võimaluse suur jaam liitumispunktidega kunstlikult väiksemateks jagada, et toetus sellise skeemiga saada.

Äripäev leiab, et kuigi äriliselt võib see olla nutikas ja seaduslik, annab toetustega skeemitamine osale ettevõtjatele turul eelise, moonutab konkurentsiolukorda ja kahjustab tarbijat. Samuti ei vasta see seadusandja algsele mõttele toetada suuremal määral taastuvenergia tootmist oma tarbeks ja energiasäästlikuks elamumajanduseks, mitte äritegevuseks. Kui sellise riigiabi võimaldamine ei olnud eesmärk, on see lohakus, mis meil tarbijatena tuleb kõigil kinni maksta. Kui aga oli, siis lõhnab see pehmelt öeldes halvasti.

Tehniliselt on õige tootjate lobigrupi, Päikeseelektri Assotsiatsiooni tegevjuhi Andres Meesaku arvamus: „Kui seadused Eestis on sellised, siis võib teha, ja ega ärimees rumal ei ole." Tõepoolest, kui seadusega pole keelatud, siis järelikult on lubatud. Äriühingu eesmärk on seaduslike võimaluste raames raha teenida.

JOKK on siiski JOKK

Teiselt poolt ei saa Meesakuga nõustuda, et tegu ei ole JOKK-skeemiga, sest „ükski seadus seda ei keela“.

Lühendi fraasist „juriidiliselt on kõik korrektne“ tõi kasutusele Mati Feldmann 2006. aastal Äripäeva juhtkirjas, soovides sellega öelda, et mõni tegevus võib küll vastata täht-tähelt seadusepügalatele, kuid oluline on ka vastavus kodanike au- või õiglustundele, samuti seaduse tegelikule mõttele.

Taastuvenergia toetusskeemi muutnud elektrituru seaduse eesmärk oli eelnõu seletuskirja kohaselt muuta toetusskeem tarbijale vähem koormavaks, lõpetades taastuvenergia tootmisele ülemäärase pealemaksmine. Seda oli juba aastaid üritatud teha, sest Eestil on taastuvenergia eesmärkide täitmisega kõik hästi.

Välja kukkus aga selline buum, mida isegi Meesak oma sõnul ei oodanud. Tänu sellele, et ettevõtjatel lubati veel pool aastat rajada vähem kui megavatiseid jaamu, mis hakkavad saama 12 aastat toetust, lisandus Eestis aastaga üle 700 päikesepaneelidega elektrienergia tootja ja kokku toodab päikeseelektrit nüüd üle 1600 tootja. Seejuures tunnistas mitu ettevõtjat Äripäevale, et tänu toetusele tasuvad jaamad ära 10 aastaga.

Hüppelise kasvu tõttu ei saa kindel olla, et toetusskeem tarbijaile lähiajal vähem koormavaks muutub ja meie elektriarvetel taastuvenergia toetuse summa väheneks. Ehk alles pärast 2020. aastat, kui toetuste maksmine seotakse riigi taastuvenergia eesmärgiga ning riik ostab taastuvenergiat täiendavalt vähempakkumise korras.

Taastuvenergia osakaalu kasvatamine on õige eesmärk, kuid seda ei tohi teha valitutele maksumaksja arvelt peale makstes.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt