- OMX Baltic0,26%297,36
- OMX Riga−0,01%916,56
- OMX Tallinn0,49%2 026,77
- OMX Vilnius0,07%1 218,52
- S&P 500−0,61%6 409,64
- DOW 300,00%44 909,97
- Nasdaq −1,44%21 318,86
- FTSE 1000,34%9 189,22
- Nikkei 225−0,38%43 546,29
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%94,17
- OMX Baltic0,26%297,36
- OMX Riga−0,01%916,56
- OMX Tallinn0,49%2 026,77
- OMX Vilnius0,07%1 218,52
- S&P 500−0,61%6 409,64
- DOW 300,00%44 909,97
- Nasdaq −1,44%21 318,86
- FTSE 1000,34%9 189,22
- Nikkei 225−0,38%43 546,29
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%94,17
Eestis on viimastel päevadel peaministri ja valitsuse tasandil nii koroonarindel kui energiahindade tõusust tingitud probleemide puhul tekkinud skisofreeniline olukord, mida valimiste nädalaga võib parimal juhul ainult (osaliselt) selgitada, aga kindlasti mitte õigustada. Äripäev leiab, et ettevõtja ja Eesti majanduse seisukohalt on kõige olulisem, et riigi otsustes oleks perspektiiv ja selgus, mida neil päevil Stenbockis näib nappivat. Otsustamatus keerulises olukorras saab aga valitsustele sageli saatuslikuks.
Peaminister Kaja Kallas räägib ühel päeval ERRi raadiosaates, et valitsuses on kõne all laiemad piirangud vaktsineerimata inimestele, näiteks ravikulude tagasinõudmine või plaanilise ravi järjekorras tahapoole tõstmine. Ja rõhutab, et ta isiklikult seda toetab. Järgmisel päeval teeb ta aga vastupidise avalduse, milles väidab, et “näited on teoreetilised ning valitsus ei pea selliseid samme realistlikuks”.
See on kaunikesti sarnane segaduse külvamine, mida Reformierakond - ja toona õigustatult - heitis ette EKRE siseministrile Mart Helmele, kes oma avalikes sõnavõttudes justkui väljus Eesti valitsuse liikme rollist. Sammuke veel ja näeme varsti peaministrit isennast hurjutamas ja rääkimas, kuidas valitsus peaks käituma, aga ei käitu.
Ühtlasi peegeldab see jõuvahekordi valitsuses, kus Keskerakond oma tahte maksma paneb. Seda olukorras, kus Tarmo Jüristo juhitava sihtasutuse SALK tellitud Norstati avaliku arvamuse uuringust selgus, et piirangute diferentseerimisele vaktsineeritute ja mittevaktsineeritute vahel on ühiskonnas tegelikult lai toetus. Eriti suur veendumus, et vaktsineerimata inimestel võiksid olla laiemad piirangud on just peaministripartei ehk Reformierakonna valijatel.
Konfliktid prõmmivad ustele
Energiahindade tõus on valitsused üle kogu Euroopa surve alla pannud. Kütteperiood algab, kulud kasvavad. Palju on räägitud tööstusest, aga siirded ulatuvad tegelikult kõigisse majandusharudesse, näiteks kirjutas Politico toiduainete hindade tõusust seoses väetiste kallinemisega. Sotsiaalsed konfliktid prõmmivad järjest valjemini uksele.
Kolmapäeval tutvustatud Euroopa Komisjoni energiahindade üleilmset erakorralist tõusu käsitlevas tööriistakastis (toolbox for action and support) millega tegeleb energieetikavolinik Kadri Simson, on valitsustele antud hulk soovitusi, kuidas toetada vähemkindlustatud tarbijaid ja hinnatõusust puudutatud ettevõtjaid.
Meetmete seas on erakorraline sissetulekutoetus vautšerite või arvete osalise maksmise kaudu, mida saab toetada ELi heitkogustega kauplemise süsteemi tuludest; arvete maksmist ajutine edasilükkamine; maksumäärade vähendamine; abi ettevõtjatele kooskõlas ELi riigiabieeskirjadega, jne. Teema saab olema ka tuleval nädalal Euroopa Ülemkogu töölaual. Ent otsused jäävad siiski iga liikmesriigi teha.
Peaminister peab mõistma, et mis iganes tänase otsuse puhul võib aimata sellest tulenevaid eelarvelisi või sotsiaalseid probleeme tulevikus. Kui näiteks alandame kütuste puhul ajutiselt käibemaksu on selle hilisem taastamine alati keerulisem, sest mõõdikud võib ju paika panna, aga kontekst muutub. Ent tegutseda on vaja nüüd ja praegu - vajadusel ebapopulaarselt, valitsusel on ju legitiimsus olemas - hiljem tekkivad probleemid tulebki lahendada hiljem.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Panga värbamisjuht: tööotsijat ootab pikk ja raske teekond
Panga värbamisjuht: tööotsijat ootab pikk ja raske teekond
“Toiduahela kallale minek tekitab väga suurt vastasseisu.”
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele