Ikodor sillutab teed tänavakividele

Ettevõtte 10. sünnipäeval 2006. aastal avati uus tootmisliin, kõnet peab Ikodori tegevjuht Jüri Truus  Foto: Ikodor AS

Tartu lähedal Kärknas betoonist tänavakive tootev AS Ikodor on veerandsaja tegutsemisaasta jooksul kasvanud oma valdkonnas Eesti suuruselt teiseks ja Lõuna-Eesti suurimaks tegijaks. Kui algusaastal tootis Ikodor 15 000 m2 tänavakive, siis nüüd ligi 350 000 m2 ehk üle 20 korra rohkem.

Ikodori põhitoodang on algusest peale olnud pressitud sillutiskivid, äärekive hakati tootma paar aastat hiljem. Tasapisi on firma suurendanud raudbetoonist valutoodete osa nagu näiteks sillused, talad, seinaelemendid ja muud väiksemad raudbetoontooted.

Ikodori esimene tootmisliin, toodud kasutatuna Taanist 1995. aasta lõpus  Foto: Ikodor AS

Ikodori tegevjuhi Jüri Truusi kinnitusel on neil üsna suur tootevalik. „Tootekataloog on aastatega kõvasti paksemaks läinud – kui omal ajal saime ühe A4 paberilehega hakkama, siis praegu on kataloogis kümmekond A4 lehte,“ näitlikustas ta. „Meie juurest saab mitte ainult sillutiskive, vaid ka palju muud tarvilist: äärekive, vihmaveepüüdjaid, vihmaveerenne, murukive, rinnatiskive, kaevuelemente, vundamendiplokke, kiviringe ümber puude. Ja kõiki neid pakume mitmes värvitoonis.“ Ikodori tooted on müügil kõikides Eesti ehitusmaterjalide poekettides.

Soome-Eesti osalusega Ikodor asutati 1996. aasta veebruari lõpus. „Raamatus „Eesti betooniehituse ajalugu“ on Ikodori asutamise kohta umbes selline lause, et asi sai alguse sellest, et Tartu kandi mehed läksid Soome valdade sõpruspäevadele, saunas võeti õlut ja hommikuks oli firma valmis,“ muigas Truus.

Paul Toomas, OÜ Greeny juhataja

Esimesed kivid siiani maas

Kui Ikodor hakkas Kärknas 1996. aasta kevadel tänavakive tootma, oli meil, Tartu firmal logistiliselt odavam osta kive neilt. Oleme jätkuvalt Ikodori klient, ta on usaldusväärne partner, meie koostöö toimib väga hästi.

Tõsi, Ikodorilt ostetav maht on aastatega tasapisi vähenenud ja põhjus pole mitte selles, et nende toodang ei ole piisavalt hea, vaid selles, et kivitootjaid ja tegijaid on turul palju. See, millise kivi me kõnniteele või platsile paneme, sõltub tellijast ja objekti projekteerijast.

Neid objekte, kuhu oleme Ikodori kive laotanud, on palju. Neist üks esimesi oli Tartus Atlantise parkla. Sealsed kivid pärinevad 1996. aastast ja on tänaseni säilinud.

Projekteerijad kasutavad innukalt kive

Enamik Ikodori toodangust jääb Eestisse. „Meie kive on kasutatud vist kõikide Eesti linnade teede ja platside sillutamisel,“ rääkis Truus. „Viimased suuremad objektid olid Elvas, Tartus, Valgas, lisaks Kuressaare ja Võru keskväljak.“

  

Kui 1990ndatel aastatel oli kõige levinum tänavakivi siksakiline unikivi, siis nüüd kasutatakse peamiselt neljakandilist 10 x 20 cm kivi. „Eriprojektides tahetakse erisuguseid ja üha suuremaid plaate,“ täpsustas Truus. „Trend on ka selles suunas, et tahetakse eri värvidega kõnniteeplaate. Näiteks Narvas plaanitakse lähiaastatel keskväljakule maha panna merelaineid kujutav sillutis.“

AS Ikodor

* Registreeritud 29.02.1996.

* Toodab betoonist tänava- ja äärekive ning muid betoon- ja raudbetoontooteid.

* Omanikud: OY Betset (50%), AS Tref (44,74%), kaks Soome kodanikku (5,26%).

* Käive 4,2 miljonit eurot ja kasum 0,4 miljonit eurot (2019). Aastatoodang ligi 350 000 m2 tänavakive.

* 65 protsenti müügikäibest moodustab sillutiskivide tootmine, 18 protsenti äärekivide, 8 protsenti betoontoodete tootmine.

* Tootnud veerandsaja aasta jooksul 4 miljonit m2 kive ja plaate (see kataks ligi 500 jalgpalliväljakut või kümnendiku Tartu linna pindalast) ning 3400 kilomeetrit äärekive (sellega saaks ääristada peaaegu kogu Eesti rannajoone, saared kaasa arvatud).

* Töötajaid 30.

Rohkem infot: www.ikodor.ee

Hetkel kuum