Maksuameti nõuanded: kuidas mitte sattuda pettusse

Kuidas vältida sattumist maksupettusesse  Foto: Scanpix
Urmo Andressoo • 16. november 2016 • 5 min
Jaga lugu:

Maksu- ja tolliamet reastas soovitused ja indikaatorid, mille abil saab ettevõtja mööda tüürida ohtlikest pettusekaridest.

1. Tehingu teine osapool või selle juhatuse liikmed ei jäta andmebaaside järgi usaldusväärset muljet.

MTA soovitab uurida võimaliku partneri kohta infot otsingumootoritest, ajaleheartiklitest, foorumitest, maksehäireregistrist ning jõustunud kohtulahenditest. Kulm võiks kortsu tõmbuda, kui ettevõttel on maksuvõlg, pole reaalset juriidilist aadressi või pole esitatud maksudeklaratsioone ega majandusaasta aruandeid.

Häirekella võib olla põhjust lüüa ka juhul, kui juhatuse liikmed, osanikud või aktsionärid sageli vahetuvad, juhatusse märgitakse välisriigi kodanikke, kontaktandmeid pole või need on pidevas muutumises, ning kui ettevõtte e-post ja telefoninumber ei ole n-ö kohalikku päritolu.

Loendi tarvilikest avalikest andmebaasidest leiad siit.

2. Tehingu teine pool tuleb tuvastada.

Võimaliku koostööpartneri esindajatelt tuleks küsida isikut tõendavat dokumenti ja veenduda, et neil on õigus ettevõtet esindada. Kui kauba või teenuse kohta etteheiteid tekib, võib hiljem, kui teine pool tuvastamata jäi, olla tehingu tõendamine üksjagu keerulisem.

3. Ettevõttel pole kodulehte.

Koduleht peegeldab tehingupartneri huvi enda tegevust reklaamida ning tänu sellele uusi kliente saada. Maksuameti sõnul on partneri kodulehe puudumisele oluline tähelepanu pöörata just suuremahuliste ja esmakordsete tehingute puhul.

4. Ettevõte ei oska anda infot teenuse kohta või ei näi valdkonnas pädev.

Lisaks sellele, et ettevõtte esindajad tunduvad ebakompetentsed, tasuks silma peal hoida ka sellel, kas ettevõte täidab valdkonna seadusandlust ja muid regulatsioone – kas tal on olemas vajalikud load, taotlused, teatised, litsentsid ja sertifikaadid.

5. Ettevõttel pole kauba/teenuse müümiseks vajalikku tegevuskohta.

Maksuameti hinnangul võib kahtlust tekitavaks asjaoluks olla, kui tehingupoole tegevuskohaks on üksnes postkast, korter või teise äriühingu juriidiline aadress. Ettevaatlik peaks olema ka juhul, kui ettevõte tahab kokkuleppeid sõlmida ning kaupa üle anda väljaspool oma tegevuskohta.

6. Pakutava kauba hulk ei tundu ettevõtte suurust ja kogemust arvestades usutav.

7. Pakutava kauba ja/või teenuse hind on üllatavalt kõrge või madal.

Kui hinnaerisusel võrreldes ülejäänud turuga puuduvad loogilised majanduslikud põhjendused, võib kusagil tarneahelas olla toimunud maksupettus.

8. Ettevõte ütleb, kellele ja mis hinnaga tuleb kaupa ja/või teenust edasi müüa.

9. Ettevõttel pole kehtivat käibemaksukohustuslase numbrit.

Numbri puudumisel pole müüjal õigust lisada tehingule käibemaksu ning ostjal õigust sisendkäibemaksu maha arvata. Maksuamet märgib, et arve ei ole ainus tehingut tõendav dokument ja sisendkäibemaksu mahaarvamise alus. Lähtuda tuleks tehingu tegelikust majanduslikult sisust.

10. Tehingu dokumentatsioon on puudulik või olematu.

Ettevõte ei sõlmi esmakordsete ja/või suurtehingute puhul lepingut või jääb see üldsõnaliseks. Samuti on ohu märk, kui koostööpartner ei koosta muid tehingu toimumist kinnitavaid dokumente, näiteks kauba/teenuse üleandmis- ja vastuvõtmisakt, transpordidokumendid, kauba sertifikaadid jne.

11. Kauba saatedokumendid on valesti täidetud.

Saatedokumentide korrektne täitmine on kauba kvaliteedinõuete esitamiseks tähtis. Tark on jälgida, et veose- ja saatelehtedele, CMR-idele, sertifikaatidele ja arvetele on märgitud õiged kuupäevad, lähte- ja sihtkohad, sõidukinumbrid, saatja, saaja ja vedaja andmed ning kauba kirjeldus.

12. Dokumendid kirjeldavad kauba ja/või teenuse sisu üldsõnaliselt.

Sellisel juhul võib tekkida oht, et hiljem ei ole võimalik tuvastada teenuse ja/või kauba tegelikku sisu, mahtu ja hinda.

13. Tehingu finantseerimine erineb normist.

Kui tehingut rahastatakse laenuga, mille andja näib ebausaldusväärne ning laenutingimused ebaharilikud (olematud intressimäärad, tagatise puudumine, ülemäära pikad tagastamistähtajad), võib laenu reaalses andmises ja saamises kahelda.

14. Kauba ja/või teenuse maksetingimused on erandlikud.

Näiteks kui küsitakse suurt ettemakset, soovitakse, et makse tehtaks tehinguga mitteseotud isikule või tahetakse saada suurt summat sularahana. Nendel juhtudel võib jällegi hiljem tekkida raskusi, et tõendada, kas tehingu eest on üldse makstud.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt