Kuidas kinnikiilunud töötaja ummikust välja tuua

Ümbernurga keerutuste ja kriitika asemel tahame tegelikult sparringupartnerit, tahame saada toetust ja regulaarset infot, et oleme õigel teel, märgib Einpalu.

Tõstke käsi, kes on tundnud, et on kunagi müügis kinni jäänud? Neiu punases, seal tagumises reas, härra vasakult, sina seal, sina, sina, loetleb juhtide coach Ruti Einpalu psühholoogiakonverentsil tõstetud käsi.

Aga mida siis teha, kui on raske müüa, küsib Einpalu. Esiteks tuleb aru saada, et müük on niivõrd loominguline tegevus, et siin ei piisa juhil lihtsalt töötajale neutraalsete ja objektiivsete nõuannete andmisest stiilis, et tule hommikul tööle ja hakka kohe helistama, või et vaata, kui head tulemused on Pillel, tee nii nagu Pille. Sama tarbetu on hakata juhil analüüsima, et äkki sa ei ole piisavalt keskendunud, püüa hoida rohkem fookust ja jäta muud asjad ära, kirjeldab Einpalu hoogsalt näide näite järel.

Võib ka hullemini minna. Juht võib mõelda hoopis nii, et töötaja ei tahagi kuulda midagi ja otsustab seetõttu talle üldse mitte läheneda. See on Einpalu järgi halvimast halvim stsenaarium, sest kui juht jätab tagasiside andmata, kannab töötaja ikka tema peale vimma.

Unustage nüüd kõik eeltoodu – sest see ei tööta!

Et tagasisidet anda, tuleb kõigepealt mõista, mis see tagasiside on. Tagasiside andmine on kunst ja parimal juhul tõeline looming, avaldab Einpalu, ja just nii peab sellele tema sõnul ka lähenema. „Me sünnime kõik loojateks, ja kui näitlejatega rääkida, siis nemad arvavad muidugi, et raamatupidamistöös läheb vaja palju rohkem loomingut kui sada korda üht ja sedasama etendust mängides,“ toob Einpalu lõbusa näite aegadest, kui ta töötas Draamateatri direktorina.

Kuidas ummikusse sattunud töötajaga käituda

Järgmisena tõstab Einpalu tulipunkti töötaja, kes on suure tegutsemistahte kiuste sattunud omadega ummikusse. Töötaja teab, et tema tööl tulemus puudub ja on sellest häiritud. Samas, mida rohkem töötajale tundub, et keegi tema segamini-olekut märkab, seda kiivamalt ta seda varjab. Erandeid on muidugi ka – mõni kinnikiilunud inimene muutub õige sädelevaks ja hakkab nalja viskama, teab Einpalu rääkida.

Kõigepealt, mida ummikusse jooksnud inimene ei taha? Esiteks ei soovi ta, et keegi peegeldaks talle tema mitte hakkamasaamist. Samuti ei meeldi talle, kui keegi hakkab analüüsima tema kehvasti minekut või toob eeskujuks teisi kolleege, kes säravad temast paremate tulemustega. Ja veel – ta ei oota, et keegi talle lahendusi pakub.

Mida aga ootab ummikus töötaja oma juhilt ja kolleegidelt? Ummikus inimene tahab saada väga kindlaid asju. Esiteks võrdset arutelu partnerit ja head õhkkonda. Ta tahab ummikusse sattumise kirjeldamise asemel keskenduda probleemide lahendamisele. Ta ei suuda taluda seda, kui teda hakatakse tükkideks võtma, ükskõik kui hinnanguvabalt see ka ei toimuks.

Einpalu sõnul tahab kimbatuses töötaja kolme kindlat asja: esiteks tajuda, et tagasiside andja usub temasse, teiseks ise uskuda, et saab tööga hakkama, ning kolmandaks vajab teadmist, et tema töö on teistele vajalik.

Seega on vaja kas juhist või kolleegist arengumootorit, kes teda käivitaks. Kui vaid keegi läheks ja vestleks hingelabürindis eksleva töötajaga ning annaks positiivset tagasisidet, saaksidki sündima hakata uued ideed. Sest kui inimene tajub toetust ja tema murenenud enesekindlus saab kuskilt tuge, leiab ta probleemile palju kiiremini lahenduse.

Tagasiside asemel arendav vestlus

Mis siis oleks, kui peaks tagasiside asemel töötajaga hoopis arendava vestluse, küsib Einpalu. Ja annab selleks puhuks kuus olulist mõtet, mida tasub järgida.

Usaldus. Tagasiside andjal või juhil on töötaja jaoks aega, et luua usalduslik suhe. Tagasiside andja usub, et töötajas on olemas potentsiaal ülesanne ära lahendada.Eesmärk. Vestluse käigus tehke kindlaks, mis on tagasiside saaja eesmärk. Nii juht kui ka töötaja peavad mõistma, mida viimane tegelikult tahab ja mida tagasiside talle annab.Lahendused. Arutlege teemal, mida saab töötaja proovida teistmoodi teha. Kas on midagi, mida ta ei ole varem proovitud? Või kas on midagi, mida töötaja ise tahaks teistmoodi teha?Olemasolev ressurss. Kuna ummikus inimese eneseusk ja enesekindlus kõiguvad, peab ta seda ise oma elukogemuse varal tõstma. Ta peab suhtlema sõprade ja töökaaslastega ning noppima oma elukogemusest selle, mis teda uue ülesande täitmisel aidata võiks.Juurde vaja. Leppige omavahel kokku, kas on vaja midagi juurde õppida või millist toetust töötaja vajab.Plaani. Plaani teostamine peab käima samm-sammult ja esimene samm peab olema võimalikult väike, sest tegu on ikkagi ummikus töötajaga. Juht peab kindlaks tegema, kas saab töötajat mingil moel aidata, ja kuna töötaja on tupikus, peab juht valmis olema rohkem kui üheks vestluseks. Ära ei tohiks unustada sedagi, et vestlus vaataks tulevikku. Ja kui vaadatagi minevikku, siis võtta sealt vaid edukogemus, mitte muud.

Töötaja peab tajuma, et temasse usutakse

Oma ettekannet kroonis Einpalu loomingulise tagasiside näitega teatrilaudadelt. Nimelt oli tuntud lavastajal ja kirjanikul Mati Undil kombeks lülitada natuke kujutlusvõimet ka lavaloomingust väljapoole. Kuna Unt ei olnud väga hea suhtleja, oli tal kombeks kirjutada pärast proovi väikeseid sedeleid, mis ta järgmisel hommikul kimbatusse sattunud näitlejale salaja pihku pistis. Keegi ei teadnud kunagi, kes sedeli saab või mis sinna on kirjutatud, kuid kõik tahtsid neid saada. Need väikesed märkused olid endaga pahuksis näitlejale kui suunaks või teeviidaks, mis jätsid alles vabad käed ja kunstniku vabaduse, kuid mille kaudu väljendas Unt ka oma suurimat usaldust.

Einpalu julgustas kõiki tooma oma töösuhetesse rohkem mängu ja fantaasiat, mis on lihtne ja kindel abimees eriti just keeruliste olukordade lahendamisel. Ja pealegi, sellega saab meist hakkama igaüks.

Tagasiside andmisega seotud ambivalentsed tunded ja veidrad käitumised võttis Einpalu sihikule omaenda elu- ja töökogemusele tuginedes. Kõige säravama ja pikema aja oma juhikarjäärist on ta töötanud Hansapanga ja Draamateatri juhina, teise poole tööelust aga koolitaja ja coach’ina.