Eesti Energia kõigi ärivaldkondade kasumlikkuse kasvas, erandiks hääbuv põlevkivielektri tootmine, sõnas finantsjuht Marlen Tamm.
Foto: Liis Treimann
2023. aastal ulatus puhaskahjum koos allahindlustega 376 miljoni euroni, teatas riigifirma. Mullu jäädi 15 miljoniga plussi, kuigi ehitusjärgus õlitehast ja põlevkivikaevandusi hinnati kokku 171 miljoni võrra alla.
Iga väärteomenetlus võib Enefit Powerile tuua kuni 400 000eurose karistuse, kui uurimine leiab tõendeid hoolimatusest või tahtlikust rikkumisest, hoiatas keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra.
Eesti Energia tahab välja selgitada, kui palju tulevikutehingutega saadud kahjust võiks olla otseselt endise juhtkonna süü, ning sedagi, kas on perspektiivi vähemalt osaliselt saamata jäänud tulust tekkinud kahju nende käest sisse nõuda.
“Potentsiaalne majanduslik mõju võib olla katastroofiline”
Eesti Energias on viimastel aastatel olnud suuri rikkumisi keskkonnanõuete täitmisega ning alt mindud tulevikutehingutega, riigifirma loodab, et olulist finantsmõju omaniku tehtud raportist ei tule. Raport ise nii roosiline ei ole.
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.