Ega hetkel palju võimalusi meil reisifirma-riski kahandada ju tegelikult pole.
Alati võiks ja peaks kontrollima firma majandusseisu, nt maksuvõlgnevusi. Tõsi, antud juhul poleks see aidanud, sest TopToursil neid polnud.
Samuti tasuks võtta reisitõrke kindlustus. Kuid arvestage, et sellest ei pruugi ka abi olla, nagu ütles eile üsna resoluutses toonis ERGO Kindlustus.
Nagu selgub, aitab riske maandada reisi ostmine edasimüüjalt. See võib teha reisi kallimaks, kuid sellisel juhul on suurem lootus, et pahanduse tegijaga suhtleb vahendaja, teie saate raha tagasi. Kuna seadus selleks ei kohusta, on siin muidugi võimalik ka teistsugune areng.
Jah, võib ju väita, et raha küsimine tagantjärele on reisifirmale aega- ja rahanõudev, samuti võib tulla ette vaidlusi rahulolematute klientidega.
Aga nii on see ju igal pool mujalgi. Müüd sa mööblit või pakud restoranieinet - alati võib tulla ette rahulolematust ja mittemaksmise soovi. Normaalne äri. Tuleb pakkuda kaupa, millega klient rahule jääb. Ja võlglastega tegelemine on osa ettevõtete raamatupidamise tööst.
Iga kauba või teenuse ostmisega käib risk kaasa ja ega seda päris vältida saagi. Kuid pakettreiside puhul torkab silma just nende eest täismahus ettemaksmise levik, mis on 100%.
Tulles tagasi konkreetse TopToursi juhtumi juurde, tahab Äripäev eraldi kiita tarbijakaitseametit. Ilmselt Eesti üks alarahastatumaid riigiameteid tegutses nädalavahetusel resoluutselt ja professionaalselt, organiseerides rahalõksu sattunud reisifirma kliendid palmide alt kiirelt kodumaale tagasi.