Toetused vaid moonutavad turgu

"Ettevõtete vähene tootlikkus ja ekspordivõime ei ole toetuste mõjul oluliselt suurenenud…, põhjuseks on jäik, rõhuasetusteta ning killustatud toetuste süsteem," seisab riigikontrolli äsja avaldatud aruandes.

Äripäev on pidanud miljardite kroonide laialipudistamist kümnete nn meetmete kaudu ebaotstarbekaks ja väheefektiivseks vahendiks ettevõtete toetamisel. Peame oluliseks, et saime oma tähelepanekutele kinnitust nii auväärsest allikast, nagu on riigikontrolli aruanne.

Riigikontroll uuris EASi ja KredExi jagatavate toetuste mõju, keskendudes seejuures riigi prioriteetsete valdkondade ettevõtetele (kokku 1881). Vaid viiendiku toetust saanute tootlikkus suurenes, uute eksportööride tekkele oli toetuste mõju väike ega tekitanud need ettevõtetes uuendusmeelsust.

Toimetus on samuti rõhutanud seda, et lahkelt pealemakstavad miljonid pärsivad sageli vastupidi ootustele ettevõtlikkust - miks pingutada, kui raha saab niisama. Meie argumentide seas on ka liiga suur rahajagajate hulk (EAS, Arengufond, KredEx, PRIA, Maaelu Edendamise SA jne) - suur osa toetusteks mõeldud rahast kulub jagajate ülalpidamisele, läheb ettevõtlusest mööda, see, et raha saavad majandusraskustes ettevõtted, kelle puhul ei saa kuidagi rääkida konkurentsivõime suurendamisest, sest toetus läheb nende elus hoidmiseks.

Riigi audiitor jõuab järeldusele, et riigil puudub selge ettevõtluspoliitika, selle sisu on paljuski vaid ELi toetuste laialijagamine. Seda seisukohta jagab ka toimetus. Ainult et riigikontrolli vinklist vaadatuna on Äripäev idealist - unistades vabast turust, kus edukus sõltub ettevõtja andekusest, tema uudsetest ideedest, oskustest neid rakendada ning lõpuks tarbijaile maha müüa.

Riigikontroll leiab, et ettekujutus turust, kus kauplemise edukus sõltub vaid ettevõtte tarmukusest, on illusioon. Konkureerivad riigid omavahel ja paljuski otsustab tulemuse see, kui täpselt ettevõtluse vajaduste järgi on suutnud üks või teine riik oma neile suunatud toetuste süsteemi rihtida. Seega on Eesti sunnitud ettevõtteid toetama. Ka euroraha tuleb panna majandust teenima. Ent samamoodi toetusi edasi jagades ei ole riigikontrolli hinnangul loota abi ettevõtete konkurentsivõimele tulevikuski.

Rahandusministeerium on samuti uurinud toetuste jagamist ja täpsustabki toetuste jagamise põhimõtteid. Aga samal ajal ei tohi poliitikud unustada toetustest palju tõhusamaid konkurentsivõime tõstmise abivahendeid, nt maksupoliitikat. Agaramalt tuleb teha ka lobitööd ELis toetuste poliitikast loobumise ja ausa konkurentsi nimel. Ideaal on ilusam kui toetustest moonutatud turg.

 

 

Autor: 1185-aripaev