26. jaanuar 2012 kell 4:08

ÄP: Tallinnal vaid halvad maksunäited

Tänasest Äripäevast saab lugeda, kuidas Tallinna linna uuest aastast kehtestatud reklaamimaksu muudatused on tekitanud palju segadust ning on ettevõtjatele ebamõistlikult koormavad.

Äripäeva arvates on kõikidel Tallinna linna viimaste aastate maksude kehtestamistel üks läbiv viga – nad on maksumaksja vaenulikud. Näited sellest, kuidas makse kehtestada ei tohi. Asi ei olegi niivõrd maksus endas või selle määras, vaid selles, et need on kehtestatud läbimõtlematult, kiirustades ja piisavalt ette teatamata.

Ootamatud maksud. Tallinn asus jõuliselt maksupoliitikat muutma pärast seda, kui valitsus otsustas vähendada kohalike omavalitsuste tulubaasi. See tähendas, et niigi raskustes linna-eelarve vajas koospüsimiseks kärpimise kõrval nii uusi tuluallikaid kui ka vanade maksude kasvu.

Nii teataski linnapea Edgar Savisaar 1. detsembril 2009, et kehtestab Tallinnas müügi- ja paadimaksu. Mõlemale oli aga juba eos sisse programmeeritud vead. Näiteks paadimaks kehtestati vaid kaks nädalat enne jõustumist, mis iseenesest ei ole normaalne. Maksumaksjal on õigus muudatustest ette teada. Samuti jäi kiirustamisest ja läbimõtlematusest erinevatel põhjustel enamik aluseid maksu alt välja, nii et loodetud 10 miljonit krooni asemel laekus linnakassase vaid 68 000 krooni.

Kehtestatud müügimaksuga läks paljuski samamoodi. Lisaks müügimaksu kehtestamisega kaasnenud segadusele, kellele täpselt taoline maks kehtib, algasid ka kohtuvaidlused. Näiteks möödunud aasta oktoobris otsustas Tallinna halduskohus kütusemüüja Statoili ja Tallinna linna vahelises vaidluses, et Tallinna müügimaks aktsiiskaupadele on ebaseaduslik.

Kiirustades tõsteti näiteks ka maamaksu. Kokkuvõttes pälvis Tallinna volikogu koalitsioon ja linnavalitsus eesotsas linnapea Edgar Savisaarega müügimaksu ja paadimaksu kehtestamise eest 2010. aasta maksumaksja vaenlase tiitli. Tänaseks on kõik eelnimetatud maksud riigikogu initsiatiivil kaotatud.

Vead on õppimiseks. Probleem seisneb aga selles, et vigadest pole õpitud, mida näitab reklaamimaksu ümber toimuv. Tallinn kehtestas aasta algusest uue reklaamimaksu määruse, mis sisuliselt sunnib ettevõtjat tuleviku otsuseid ette ennustama ja kui seda ei suudeta, siis karistatakse deklaratsiooni muutjat viivisega. Äripäeva vestelnud ettevõtjat ei vaidlusta maksu olemasolu, vaid just nimelt selle deklareerimise korda, mis ei arvesta muuhulgas sektori eripäradega. Linna väitel oli muudatuste eesmärk vähendada maksukogumise halduskoormust ning muuta reklaamimaksu deklareerimine maksukohustuslasele selgemaks ja lihtsamaks. Tegelikkus on aga vastupidine - ettevõtjad peavad nüüd valima kas läbida suur bürokraatia kadalipp või maksta võimalikud kopsakad viivised.

Valitsus astub Tallinna ämbrisse. Kuid Tallinna selgelt väljajoonistuvate ja kõlavalt afišeeritud maksustamiste kõrval on samasse ämbrisse korduvalt astunud ka Reformierakonna ja IRLi valitsuskoalitsioon. Ja seda mitte ainult kriisiaastatel, kui väga lühikese etteteatamisajaga tõsteti käibemaks 18 protsendilt 20 protsendini, vaid ka eelmisel kiire majanduskasvu aastal. Näiteks alles septembris, rööbiti riigieelarve jõudmisega riigikokku, võeti vastu seadusemuudatus, millega tõsteti ootamatult ja ette teatamata juba uuest aastast alkoholiaktsiisi. Tõsi, hiljem lükati maksu kehtima hakkamise aeg kuu võrra edasi.

Vigadest tuleb õppida. Eesti ettevõttesõbralikust ei aita kuidagi kinnistada linna või valitsuse etteteatamata ja läbi mõtlemata maksuotsused. Vastupidi, Eesti üheks eeliseks on olnud selge, lihtne ja stabiilne maksusüsteem. Ettevõtjatele ja investoritele on see oluline, et teha pikemaajalisi plaane. Mitte vaid valimistest valimisteni, nagu kipuvad majandama erakonnad.

Autor: 1185-aripaev

Hetkel kuum