ÄP: Hangetesse eelarvepiir

Tänane Äripäev võtab luubi alla teedeehituse riigihanke, mis jäi toppama, kuna ükski ehitaja polnud valmis seda ehitama nii vähese rahaga, kui maanteeamet oli planeerinud. Tõenäoliselt tuleb riigil korraldada uus hange.

Ehitajate soov hankijapoolse ilmse kalkulatsioonivea korral kompensatsiooni saada on mõistetav. Nii suuremahuliste projektide puhul, nagu seda on näiteks kõnealune Topi ristmik, on pakkumise hinna väljaarvutamine vägagi kulukas ja töömahukas ettevõtmine. Ühe teedeehituspakkumise koostamisega võib ettevõttes tegeleda kümneid inimesi. Projekteerimise alustamisest ehitamiseni võib kaua aega minna ning ka ehitama ei hakata kohe vahetult pärast hanget – samal ajal on toorme ja tööjõu hind pidevas muutuses.

Topi ristmik on sellise sundsituatsiooni kujukas näide. Riik ja erainvestorid sõlmisid ristmiku ehitamise rahastamise leppe 2009 lõpus, mil pandi paika ka piirmäär, kui palju raha võib maksimaalselt minna. Ent see toimus ajal, mil kogu maailm alles kriisist toibus ja hinnad olid all. Hanke korraldamiseni jõuti aga alles 2011 ning tulemuseks olidki peaaegu kahekordsed ülepakkumised. Ehitajad kulutasid pakkumise koostamiseks kümneid tuhandeid eurosid, aga hange on tühistatud ning käib projekti korrigeerimine.

Võimalik, et samasugune stsenaarium ootab ka Väo liiklussõlme ehitust, millest Äripäev veebruaris kirjutas. Projektide korrigeerimise ja pidevate hinnamuutuste tõttu tuleb pakkujatel suur osa kulutusi uuesti teha – näiteks võtta uued betooni-, asfaldi- ja torustike, elektrikaablite, teevalgustite, piirete jms hinnapakkumised.Kompensatsioon juhul, kui hange tühistatakse ja kõik pakkumised tagasi lükatakse, vähendaks küll hankel osalemise riski ning distsiplineeriks tellijat hindama realistlikumalt tööde mahtu ja nende teostatavust eelarve piires, kuid Äripäev ei pea selle kehtestamist mõistlikuks.

Esiteks tekitab automaatse kompenseerimie nõue ohu, et suuremahuliste hangete korraldamise muututakse liiga kartlikuks. Teiseks looks see võimaluse, et mõni pahatahtlik pakkuja hakkab hanke õnnestumisele meelega vastu töötama, näiteks seda vaidlustades eesmärgiga pressida tellijalt välja kompensatsioon.

Sellist olukorda on õigem üldse vältida, mistõttu tuleks hanke dokumentidesse algusest peale sisse kirjutada piir, kui palju on tellijal töö eest maksimaalselt võimalik maksta. Siis on ettevõtjal lihtsam otsustada, kas üldse pakkumise koostamist ette võtta. Kui riik koostab hankijana realistliku eelarve, tuleksid ka pakkumissummad väljaöeldud piiri lähedale.

Väga keerukate ja suurte projektide puhul võiks hüvitist hanke tühistamise puhuks siiski kaaluda, ent kuidas keerukust ja mahtu hinnata, hüvitist arvutada ja mis summadest alates seda maksta, peaks olema edasise debati teema.

Autor: 1185-aripaev