ÄP: Euroopa vastamisi Vene gigandiga

Venemaa kommet tarvitada energiat poliitilise malakana illustreerivad hästi pikki aastaid väldanud ning poliitiliste pingete kasvades üha uuesti lahvatanud Vene-Ukraina gaasitülid. Ka Valgevene ja Gruusia on Venemaa energiakättemakse tunda saanud.  Monopoliseisus tekitab alati kiusatuse oma positsiooni ära kasutada ning Venemaa on seda poliitilistel eesmärkidel ka teinud.

Gazpromi suhtes on tekkinud turu segmenteerimise, st ELi liikmesriikide vahel gaasi vaba liikumise takistamise kahtlus. Ilmneb, et suurklientidele Saksamaal ja Prantsusmaal on Gazprom soodustusi teinud, aga Ida-Euroopa riikidele, millest nii mõnigi on Venemaast eriti suures sõltuvuses, jällegi mitte. Eesti Gaas, mille omanik Gazprom 37,02 protsendi ulatuses on, leiab küll, et Gazprom pole milleski süüdi, ent uurimist ei oleks kindlasti algatatud, kui see Euroopa Komisjoni silmis ja euroopalike tavade kohaselt niisama ühemõtteliselt selge oleks.

Eksperdid on viidanud, on sihtkoha piirangud, edasimüügikeeld ja gaasi hinna sidumine nafta hinnaga omane vaid ilma konkurentsita turgudele. Teiste sõnadega: Venemaa viis asju ajada on ajast ja arust ning see peab muutuma. Euroopa soovib elada kaasaegsete reeglite järgi. Ehk siis: Venemaa peab toimima ausa turumajanduse reeglite raamides ning kohtlema kõiki partnereid ühtemoodi, kui soovib olla Euroopa partner.

Microsofti kaasus tõendab, et Euroopa tegutsemine monopolide ohjeldamisel  võib olla tulemuslik. Nimelt oli Microsoft Euroopa Komisjoni survel sunnitud konkurentsi kahjustavat äripraktikat muutma. Kas Gazpromi ootab sama saatus, on vara ennustada, seda enam, et lõpptulemuseni jõudmine võib võtta mitu aastat.

Autor: 1185-aripaev