• OMX Baltic0,53%304,79
  • OMX Riga0,04%868,63
  • OMX Tallinn0,46%2 008,2
  • OMX Vilnius0,55%1 212,09
  • S&P 500−0,21%5 880,03
  • DOW 30−0,25%41 945,7
  • Nasdaq −0,6%19 031,6
  • FTSE 1000,24%8 604,57
  • Nikkei 225−0,98%37 755,51
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,15
  • OMX Baltic0,53%304,79
  • OMX Riga0,04%868,63
  • OMX Tallinn0,46%2 008,2
  • OMX Vilnius0,55%1 212,09
  • S&P 500−0,21%5 880,03
  • DOW 30−0,25%41 945,7
  • Nasdaq −0,6%19 031,6
  • FTSE 1000,24%8 604,57
  • Nikkei 225−0,98%37 755,51
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,15
  • 24.09.12, 10:39
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Raha leidmiseks tuleb teha struktuurseid muutusi

Haigushüvitise maksmise mehaaniline üleviimine ühest asutusest teise ei vabasta ressursse, väidab sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna hüvitiste ja toetuste poliitika juht Katre Pall.
Ajutise töövõimetuse hüvitised, mida haigekassa praegu välja maksab, hõlmavad haigushüvitist, hooldushüvitist ehk hüvitist haige lapse põetamiseks ja sünnitushüvitist. Haigushüvitise maksmiseks kulus 2011. aastal 36 mln eurot, sünnitushüvitise maksmiseks 31 mln eurot ja hooldushüvitisteks 11 mln eurot.
Valitsusel on tõepoolest kavas viia haigushüvitiste maksmine töötukassasse. Sünnitushüvitise ja hooldushüvitise maksmine ei ole sisuliselt kooskõlas töötukassa tegevuse ja eesmärkidega, seetõttu ei ole nende üleviimine töötukassasse põhjendatud.
Haigushüvitise maksmise mehaaniline üleviimine ühest asutusest teise ei vabasta ressursse, raha hüvitise maksmiseks tuleks igal juhul leida. Ressursi vabanemiseks on vaja teha struktuurseid muudatusi.
Sotsiaalministeerium valmistab ette haigushüvitiste ja töövõimetuspensioni maksmise koondamist töötukassasse koos aktiveerivate meetmete pakkumisega töövõime kaotusega inimestele.
Ajutise töövõimetuse hüvitise puhul saab raha vabanemisest rääkida juhul, kui ajutise töövõimetuse ajal luuakse võimalus ka osaajaga töötada. Püsiva töövõimetuse puhul vabaneb raha eeldusel, et töövõimetutele inimestele pakutakse efektiivselt rehabilitatsiooni- ja tööturuteenuseid, mis aitavad inimesed tagasi tööle ning riik ei maksa inimestele kuni vanaduspensioni eani hüvitist. 
Praxis on analüüsinud erakindlustuse kaasamist ravikindlustusse ja toonud välja eraravikindlustuse käivitamise ebasoodsad tegurid. Takistavateks teguriteks on lai riiklik ravikindlustus, erateenuseosutajate vähesus ja see, et kindlustusteenuse kasutamine on vähelevinud.
Praxis käsitleb erakindlustuse kaasamist lisakindlustusena, märkides, et Eesti puhul vajavad täiendava või lisa-eraravikindlustuse rakendamise võimalused täiendavat analüüsi. Kuna eraravikindlustuse rakendamisel võivad olla olulised lansseerimiskulud, siis tuleb vaadelda positiivsete mõjude esiletoomise võimalusi ka riikliku süsteemi kontekstis muude meetmete abiga. Riigil on ootuste kaardistamisel oluline roll.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele