Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ÄP: hea küll, aga paha ka

    Äripäeva hinnangul on spordikulude vabastamine erisoodustusmaksu alt hea algatus hoolimata tugevatest vastuväidetest.

    Erisoodustusmaks kütab taas kirgi: sotside osa sportimiskulusid erisoodustusmaksu alt vabastav eelnõu on pälvinud rahanduskomisjoni toetuse hoolimata rahandusministri pahameelest.
    Spordikulude pääsemine maksu alt soosib suhtumist, et hea tervis on eelkõige inimese enda teha, ning annaks signaali, et riik soodustab maksusüsteemi abil tervislikke eluviise. Riigile on kasulik, kui inimesed rohkem spordivad, sest siis on nad tervemad ja koormavad vähem niigi pidevas rahahädas tervishoiusüsteemi. Riigi ülesanne ongi tervisekäitumist suunata ja seda tehakse praegugi, näiteks alkoholi- ja tubakatoodete aktsiisi kaudu.
    Ka tööandjale on terve inimene kasulikum kui tõbine, sest 4.-8. haiguspäeva eest maksab hüvitist tööandja. Sportlik inimene püsib tööturul kauem, sest terves kehas pesitseb sagedamini terve vaim. Mida tervem on ühiskond tervikuna, seda kaugemale on võimalik nihutada pensioniiga, mis on seoses elanikkonna vananemisega oluline argument. Pealegi on spordiga seostavate kulutuste hüvitamine tööandja poolt motivatsioonipaketi oluline osa. Kui sportimine on ettevõttes soositud, siis suureneb tõenäosus, et tervislike eluviiside kasuks otsustavad ka need, kes seda ehk muidu ei teeks. Ettevõte või organisatsioon saab terviseteenuseid reeglina ka üksikisikust odavamalt.
    Vastuargumendina ette toodav tõsiasi, et riigieelarves tuleb saamata jäävale tulule uus kate leida, on kergesti ümberlükatav: tervise­spordi pealt makstav erisoodustusmaks on riigieelarves nii marginaalse tähtsusega, et selle üle ei peeta isegi eraldi arvet. Küll aga on õigus minister Jürgen Ligil, kes viitab, et maksu osalisest kaotamisest võidaksid eelkõige spordiklubid – tervisejooksjad, suusatajad, matkajad ja kepikõndijad ei saaks midagi. Need ühiskonnakihid, kes küll tervise­sporti harrastavad, aga klubide teenuseid vähe kasutavad, on aga päris suured: töötud, pensionärid, tudendid, vähem kindlustatud perede lapsed.
    Võibki väita, et need, kes ennast liigutada tahavad, teevad seda tegelikult niigi. Ka ilma spordiklubis käimata. Ka tööandjad, kes oma töötajate tervislikke eluviise soosivad, on selleks praegusegi ikka võimalusi leidnud, küsimus on tahtmises. Mõningad tervisekulutused on maksuvabad ka praegu ning neid kasutatakse. Eelkõige sõltub sportlikkust soosiv hoiak organisatsiooni väärtushinnangutest, mida maksumuudatus ei pruugi muuta.
    Raske on ka mõistlikku kohta tõmmata piiri, kus algab sport ja lõpeb meelelahutus. Asja absurdini viies võiks ju maksuvabu arveid esitada ka põhjendusega, et positiivne emotsioon on tervise pant ning seetõttu sobivad nimistusse ka langevarju- või benjihüpped, aroomi- ja ihtüoteraapia ning piima- ja šokolaadivannid. Süsteemi kuritarvitamist ja skeemitamist ei pruugi plaanitav seadusemuudatus vähendada, vaid võib hoopis suurendada. On oht, et senised konverentsid ja seminarid hakkavad paberil kajastuma spordiüritustena. Ka ei pruugi ettevõte erisoodustusmaksu osalisest kaotamisest saadavat tulu töötajate tervise parandamisse suunata, vaid võib selle kasumisse kanda. Sellisel juhul ei täidaks muudatus lihtsalt eesmärki.  
    Autor: 1185-aripaev
  • Hetkel kuum
Uuring: klienditeenindus 400 protsenti paremaks? Tehtav!
Värske uuring tõestab, et atraktiivne müügi- ja teeninduskeskkond parandab klienditeenindajate hoiakuid kordades ning ettevõtjail oleks kasulik sellega arvestada, kirjutab koolitus- ja testostufirma Trendline Analytics juht Eero Palm.
Värske uuring tõestab, et atraktiivne müügi- ja teeninduskeskkond parandab klienditeenindajate hoiakuid kordades ning ettevõtjail oleks kasulik sellega arvestada, kirjutab koolitus- ja testostufirma Trendline Analytics juht Eero Palm.
Euribor langes kolmapäeval veidi
12 kuu euribori intressimäär, mida tavaliselt kasutatakse eluasemelaenude puhul, langes kolmapäeval 3,719 protsendile.
12 kuu euribori intressimäär, mida tavaliselt kasutatakse eluasemelaenude puhul, langes kolmapäeval 3,719 protsendile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Adam Granti soovitused petturi sündroomist vabanemiseks
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
EL kehtestab Hiina elektriautodele kaitsetollid
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootjate puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootjate puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Läti riiklik energiafirma plaanib Eestisse pool miljardit investeerida
Läti Latvenergo tütarfirma Elektrum Eesti kavatseb Eestis rajada kuni 400 megavati jagu päikese- ja tuuleparke, kümnendi investeerimisplaan on kuni pool miljardit eurot.
Läti Latvenergo tütarfirma Elektrum Eesti kavatseb Eestis rajada kuni 400 megavati jagu päikese- ja tuuleparke, kümnendi investeerimisplaan on kuni pool miljardit eurot.
Keeruline aasta viis Stora Enso käivet allapoole
Stora Enso Eesti müügitulu 2023. aastal võrreldes varasema aastaga küll vähenes, kuid puhaskasum suurenes, seda peamiselt tütarettevõtetelt saadud dividendide ja muude äritulude tõttu, selgub ettevõtte eelmise aasta majandusaruandest.
Stora Enso Eesti müügitulu 2023. aastal võrreldes varasema aastaga küll vähenes, kuid puhaskasum suurenes, seda peamiselt tütarettevõtetelt saadud dividendide ja muude äritulude tõttu, selgub ettevõtte eelmise aasta majandusaruandest.