Estonian Airi kasulikud õppetunnid

Eestis aga ootas teda teistsugune olukord. Firma, kus töötajate arvu oli juba ennegi vähendatud ning mis oli väsinud võitlusest lennuettevõtte ellujäämise nimel ja katkestanud üksustevahelise dialoogi, vajas tugevat eestvedajat ja kreatiivse meskonnatöö keskkonna loojat. Seda Taskilast ei saanud. Strateegia valmimine venis ning seetõttu lükkus edasi ka rahasüst, mis oli vajalik lepingu sõlmimiseks õhusõidukite hankimiseks.

Samas sundisid turundushuvid lennuettevõtet alustama piletide müügiga ja see toimus ilma, et oleks sõlmitud kindel leping õhusõidukite hankimiseks. Alustati ka CRJ 900 pilootide tüübikoolitusega. Kanada eksporditoetuste agentuur (EDC), mis pidi tehingut finantseerima, ei ole heategevusorganisatsioon.

Teades, et Estonain Air on sundseisus, polnud EDCl motivatsiooni soodsaid tingimusi pakkuda. Uute lennukite tellimisega Embraeri lennukitehaselt jäädi hiljaks. Olukorra päästmiseks liisiti Finnairilt neli Embraer 170 tüüpi lennukit. Istekohti on sellel lennukil 76, eelnevalt soetatud CRJ-900’l aga 88, kuid kütusekulu on CRJ 900-l mõningatel lennuliinidel lennates isegi väiksem. Seoses lennukitüübi vahetusega tekkisid märkimisväärsed kulud ka pilootide ümberõppele, seekord Embraerile.

Tõepoolest, ei ole otstarbekas kasvada liiga kiirelt! Hannover, Trondheim või Göteborg paistavad huvitavate sihtkohadena, tänu millele saaks tõsta lennusagedust olemasolevatel liinidel ja minna  ka uutele turgudele. Just selliste sihtkohtade jätkusuutlik teenindamine tõstaks Estonian Airi atraktiivsust Aasiast pärit investorite jaoks. Kuid kõik need sihtkohad vajavad sissetöötamiseks aega ja raha.

Kärpimiseks on ruumi näiteks Moskva suunal, kus juba tegutseb Estonian Airi partner Aeroflot. Lennud London City lennujaama tunduvad originaalse käiguna. Samas ei sobi kokku Embraer 190, konfiguratsiooniga 112 istekohta (Finnairil, Alitalial või KLMil on sama tüüpi  lennukis ainult 100 istekohta) ja ärimehest reisija, kes soovib varahommikul saabuda Londoni kesklinna, säilitades optimaalse töövõime. Teiseks on London City lennujaam lennuohutuse tagamise seisukohalt keeruline ja seetõttu ka kallis sihtkoht.  Kolmandaks on seal reisijatele edasilendamise võimalused piiratud. 

Samas pole vanad lahendused alati kindlad. Keskendumine ajalooliselt kasumlikele Kopenhaageni, Stockholmi ja Oslo liinidele võibolla ei ole täna parim lahendus pikemaajalises perspektiivis. Selliste liinide edu oleneb suuresti SASi poolt sihtkohtades pakutavatest rohketest ümberistumisvõimalustest.  SASi enda olukord pole aga praegu kiiduväärne.

Jälgides Läti AirBalticu arenguid, võib väita, et need on olulisel määral seotud Estonian Airi käikudega. Näiteks kui Estonian Air suurendas lennusagedust Brüsselisse ja  Amsterdami ning  taasavas Viini liini, siis AirBaltic suurendas samuti oma lennusagedusi Riiast ülalmainitud sihtkohtadesse. Oleks optimistlik arvata, et konkurendid lubavad Estonian Airil rahulikult jõudu koguda.