Reklaamartikkel: Aakre Moosi tootja AS Bacula on jätkusuutlikult tegutsenud juba 25 aastat

Kodumaisel kapitalil põhinev Bacula sai alguse 1989. aastal, kui hakati looma kooperatiive. “Rõngu tehase mahlatsehhi juhatajana olin kuulnud, et mahlatootmisest järele jäävad marjakoored sobiksid hästi looduslike toiduvärvide tootmiseks. Otsustasime proovida,” meenutab ettevõtte asutaja

ja juht Vahur Vuks. Vaheldumisi mahlaga hakati samas tsehhis marjade pressijäägist värvi välja ekstraheerima. Samal ajal alustati ka õunapüree valmistamisega tööstustele, mille suurem ostja on siiani kommivabrik Kalev.

“Meie algus oli kui parimas Ameerika äriõpikus – müüsime toodangu juba ette klientidele ära, selle eest rentisime tehaselt seadmete kasutusõiguse ja nii lihtne kõik oligi! Esimesed suuremad kliendid olid Kalev, Liviko, Külmhoone nr 1 ehk tänane Premia…” loetleb Vuks ja lisab, et nende poolt rääkis ka asja­olu, et sel ajal varusid ettevõtted aasta tooraine korraga. Täna võetakse pigem väiksemaid koguseid iga kuu.

Kui piirid avanesid ja turule tulid pulbervärvid – millel alguses küll naturaalsete toiduainetega suurt midagi pistmist polnud – kahanes Bacula müük järsult. “Meil oli kaks võimalust: tegevus lõpetada või teha midagi muud. Olin töötanud Kilingi-Nõmme Leivatehases ning sellest tuli idee hakata tööstustele moosi tootma. Seni olid konservitööstused teinud 0,5- ja 0,7-liitristes purkides moosi, meie oma innovaatilisuses lubasime villida kolmeliitriseid purke. Klientidele see mõte meeldis. Läks küll aega, enne kui pagarite jaoks õige konsistentsiga moosi suutsime valmis teha, kuid sealt see kõik algaski. Täna mahub meie pakenditesse 600, 200, 20, 12 ja 4 kg moosi. Pidupäevadeks villime sahvtid klaaskaanega traatsulguriga purkidesse mahuga 600 ja 250 g, mida tellitakse kingitusteks koostööpartneritele, oma töötajatele ja moosisõpradele. Sahvt on meie kandi murdes moos, mille väljatöötamisel olid abiks vanaemade retseptiraamatud. Sahvtis kasutame terveid marju. Alustasime tootmist aga püreemoosidega, kus tooraineks marjadest valmistatud püree.”

 

Esimeseks moosiks oli aedmarjamoos, mida toodetakse praegugi. Müügitöö jäi Vuksi õlule, kes käis ettevõttest ettevõttesse moosi tutvustamas ning klientide soove kuulamas. Moosikeetmisele järgnes kontsentreeritud mahlajookide tootmine, suhetest piimatööstustega lisandusid kohupiima-, jäätise- ja jogurtilisandid. Bacula ehk ladina keeles “marjakese” tänane toodang on keskmiselt kolm-neli keetu päevas, kusjuures ühe keedu suuruseks on kuni 1200 kg. Sihtgrupid on suurkliendid nagu piimatööstused, kondiitrid, toitlustajad, köögid, aga küsimise peale valmistatakse kodumaise päritoluga moose ka suveniiri­poodide, Tartu Taluturu, Tallinna ja Tartu Kaubamaja Toidumaailma tarvis.

Bacula toormaterjaliks on kõik Eestis kasvavad puuviljad ja marjad, lisaks veel kõrvitsad. Varumist alustatakse rabarberiga ja lõpetatakse hilissügisel jõhvikaga. Peamiselt on ettevõtte partnerid Lõuna-Eesti marja- ja puuviljakasvatajad. “Muidugi ei saa kogu toorainet nagu apelsine ja ananassi Eestist, aga nende osakaal on ka väike, sest eestlane eelistab siiski eestimaist. Pisikese ettevõttena on meie eelis kiired otsused ja kiire töö. Kui kliendil on vaja järgmisel nädalal topeltkogust, siis ta selle ka saab. Asume ju kõigile nii lähedal – kaubaringid ulatuvad Sõrve säärest Narva-Jõesuuni ja Missost Paldiskini,” räägib Vuks, kelle sõnul hinnatakse ka Bacula paindlikkust toota just selliste omadustega moosi, nagu klient küsib. Kui ikka leivatehas saab uue seadme, mille jaoks sobib pehmem moos, siis ta seda ka saab.

Bacula nomenklatuur on jõudnud 80 nimetuseni just ostjate soovil, sest väikese ja paindliku tootjana on ettevõtte eesmärgiks olla usaldusväärne partner ja luua üheskoos uusi sobivaid maitseelamusi. Erakorralisteks töödeks ning uute toodete väljamõtlemiseks on altid kõik Bacula töötajad. “Professionaalidega on hea koos töötada,” kiidab Vuks neid. “Meie pikaajalise staažiga töötajad saavad käigupealt aru, kuidas asi käib ning teavad igas olukorras, mida teha.”

Bacula peamised konkurendid on moosi maaletoojad. “Eks ikka kliendid katsetavad vahepeal teiste kaupa ka, kuid enamasti on siiski meie poole tagasi pöördutud. Olen ikka öelnud, et kui soovite hinda alla saada, pean muutma ka moosi koostist,” muigab Vuks. “Odavad ja head asjad ei saa olla ühes pajas.”

Bacula kasutab praegusel ajal 1000 m² suurust pinda ning suveks on plaanis tootmis- ja laopinda laiendada 700 m² jagu. Koos tootmispinnaga on plaanis suurendada ka toodete valikut mahetoodetega. Selleks oodatakse marjakasvatajatelt ja aiapidajatelt mahetooraine pakkumisi. Täna tegeletakse ka külmutatud kukeseentega, soolatud riisikatega ning klientide soovile vastu tulles müüb Bacula Lõuna-Eesti mesinike mett ning talunike küüslauku.