Toomingu sõnul on järgmised eeldused selleks, et Eesti saaks tuumaelektrijaama: põhjalik ettevalmistus, planeeringud, rahastus ja nii poliitiline kui ka rahva toetus tuumajaamale.
Tuumaenergia töörühma lõpparuande järelduste kohaselt toetaks tuumaenergia kasutuselevõtt Eestis kliimaeesmärkide saavutamist, varustuskindlust ja energiasüsteemi stabiilsust.
Projekti uudsusest tingitud ehituse venimise ja kulude ületamise oht on suur, kommenteeris ekspert Delovõje Vedomostile võimalikku tuumajaama rajamist Eestisse.
Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur (IAEA) hindab, et Eesti ettevalmistused on piisavad otsustamaks, kas rajada Eestisse tuumajaam või mitte. Asjaosalised lubavad, et parlamendi positiivse otsuse korral võiks jaam valmida 2035. aastaks.
Ettevõtted, kes soovivad teha kiireid ja andmepõhiseid otsuseid, saavad endale liitlase – Norstat Expressi. Norstati kiiruuringute platvorm avab ligipääsu enam kui 2 miljonile vastajale üle Euroopa, pakkudes võimalust koguda tarbijate tagasisidet loetud tundidega.