5 detsember 1995

Kord parkimise alal tooks linnale sisse miljoneid

Tallinnaga samas suurusjärgus olevale Helsingi linnale laekus tasulisest parkimisest eelmisel aastal 100 miljonit krooni. Teine sada miljonit krooni tuli trahvidest, mis saadi inimestelt, kes ei maksnud parkimistasu.

Tallinna tulu tasulisest parkimisest sellel aastal on aga olematu. Tammert ütleb, et linn pole parkimisest saanud sentigi. Arvestuste kohaselt pidi Tallinn saama parkimisest vähemalt 6,5 miljonit krooni. Samas kavatsetakse Tallinna teede ehituseks ja remondiks kulutada sel aastal vähemalt 140 miljonit krooni.

«Linnavalitsus ei ole liigutanud lillegi,» iseloomustab Tammert linnavalitsuse püüdlusi panna Helsingile kuldmune munevat tasulist parkimist ka Tallinnale tulu tooma.

Tammerti hinnangul jääb temale mulje, et nii mõnigi linnavalitsuse kõrgem ja madalam ametnik ei ole huvitatud, et linn parkimisest ka midagi endale saaks.

Pinnas võimalikuks korruptsiooniks on tema sõnul äärmiselt soodus.

Nii ühiskondliku transpordi piletite müügi ja levitamisega tegelev ME Pilet, kui ka parkimist korraldav ME Valika trükivad, levitavad ning ka kontrollivad ise bussi- ja parkimispiletite kasutamist.

«Kui 100kroonise võltsrahatähe valmistamise puhul tuleb kasutada oma ala tipptehnikat, siis 400kroonise parkimiskaardi järeletegemisel kipub peamiseks raskuseks kujunema piletite trükkimiseks piisavalt viletsa baaspaberi muretsemine,» räägib Tammert.

Puudub ka igasugune täpsem info nende firmade majandustegevuse kohta.

Volikogu kahtlusi on süvendanud nende juures oma teenuseid pakkumas käinud eradetektiiv, kes lubas, et 50 000 krooni eest võib ta paljastada terve organisatsiooni, mis tegeleb parkimispiletite võltsimise ja levitamisega.

Detektiivi andmete kohaselt olevat asjasse segatud ka mitu linnavalitsuse ametnikku.

Organisatsiooni käive ulatuvat 150 000 kroonini kuus. Tammerti sõnul jäi organisatsiooni paljastamine selle taha, et linnavalitus ja volikogu ei suutnud leida raha, et tasuda detektiivile.

«Ja, lõppude lõpuks, ega volikogu pea täitma politsei ülesannet,» lausus Tammert.

Lõpuks sai Tammerti jutu järgi volikogu asja niikaugele, et pideva pressingu tulemusel lõi linnavalitsus peale poole aastast venitamist parkimis- ja bussipiletite müüki ja kasutamist kontrolliva transpordikontrolli ning piletite müüki ja levitamist korraldava piletikeskuse.

Sellega vähendati petturlusele soodsat olukorda, kus ühel ja samal organisatsioonil oli õigus trükkida ja levitada väärtpaberid ning seda ka kontrollida.

Linnavalitsus saadi tegutsema Tammerti sõnul volikogu esitatud otsuste eelnõu abil, mis puudutas sama teemat.

Transpordikontrolli töötajatel oleks esialgse projekti järgi õigus trahvida vales kohas parkijat või parkimispileti ostmisest kõrvalehiilijat 70--75kroonise trahviga. Juhul kui trahvitu keelduks trahvi tasumast, saaks tema suhtes algatada haldusõigusrikkumise menetluse. Vaid erandkorras oleks trahvijatel õigus auto rattaid lukustada.

Seda võiks teha siis, kui on alust oletada, et auto on varastatud, välismaal registreeritud või kui ta on nii halvas seisukorras, et teda on võimatu transportida.

Paul Tammert ütleb, et autode äravedamist hakataks korraldama ainult erandjuhtudel. Näiteks siis, kui auto segab oluliselt ümbritsevat liiklust või kui trahvikviitungid klaasipühkija all ületavad igasuguse mõistlikkuse piiri.

Transpordikontrolliks reorganiseeritava transpordiameti juhataja Raik Saarti jutu kohaselt on transpordikontrolli lõplikest ülesannetest ja volitustest veel vara rääkida.

Seda saab teha alles pärast 8. detsembrit, millal peaks valmis saama nii Tallinna piletikeskuse kui ka transpordikontrolli põhikiri.

Hetkel kuum