Pürgimine valuutaliitu mõjutas Austria valimisi

Hiljuti majandusajakirjanikele Austria riikliku ja mu-nitsipaalettevõtluse assotsiatsiooni VÖWG korraldatud seminaril tõdes Austria keskpanga esindajana Euroopa ühisvaluutale ülemineku ettevalmistusel osalev Thomas Lachs, et kui Austria ei peaks Euroopa valuutaliitu (EMU) pääsema, siis kes veel sinna pääseb.

Kohalikus pressis süüdistatakse kristlikke demokraate ja nende liidrit Wolfgang Schüsselit selles, et eelarve oli neile üksnes ettekääne sotsiaaldemokraatidega pikka aega kestnud, kuid nüüdseks ebamugavaks kujunenud koalitsioonist vabanemiseks.

Valimisvõitluses süüdistasid Austria sotsiaaldemokraadid kristlikke demokraate eelarveküsimuste ülepolitiseerimises ja valitsuskoalitsiooni lõhkiajamises. Ehkki sotsiaaldemokraatide liider Franz Vranitcky toetab riiklike kulude vähendamist, peab ta «meie Austriat eksperimenteerimiseks liiga väärtus-likuks», püüdes võita konservatiivsete elanikkonnakihtide poolehoidu.

Kristlikud demokraadid pareerisid erakorraliste valimiste süüdistused sellega, et need läksid maksma ainult 300 miljonit ?illingit ehk 25 ?illingit inimese kohta, mis on suhteliselt odav viis sotside ummikusseviiva poliitika revideerimiseks.

Senise valitsuspoliitika tagajärjel on veel 1992. aastal tasakaalus olnud eelarve järjest rohkem tasakaalust väljas. Siiski tuleks märkida, et riigieelarve oli juba varem suurte sotsiaalkulude tõttu struktuuriliselt paigast ära, kuid kuni 1993. aastani kor-vas puudujäägi väliskaubandusbilansi ülejääk. 1993. aastal läks eelarve lõhki ja nüüdseks on puudujääk viis protsenti rahvuslikust kogutoodangust (RKT).

Kristlike demokraatide käes olevate trumpide hulka kuulub ka üleriikliku tarbijaühistuvõrgu Konsum tänavune kokkuvarisemine, mis on riigi suurim pankrotijuhtum pärast Teist maailmasõda ja ähvardab tuhandeid inimesi tööta jätta.

SWS-instituudi uuringute põhjal arvab 72% austerlastest, et riik on sotsiaalsete hüvede pakkumisega liiga helde. Statistika järgi töötab Austrias 60--64aastastest inimestest ainult 8,8 protsenti, Saksamaal ja Suurbritannias on see näitaja vastavalt 19,1 ja 38,8 protsenti. Tööline läheb pensionile keskmiselt 58,5- ja riigiametnik 56,3aastaselt. Keskmine eluiga on seejuures meestel 77 ja naistel 82 aastat.

Lisaks on Austrias palju riiklikke pühasid ja pikad puhkused ning töötud noored eelistavad riigi kulul «igavest tudengipõlve» pidada.

Kristlikud demokraadid väidavad nüüd, et kokkuhoid on ainus pääsetee, ja reklaamivad end kui alternatiivi teisele parempoolsele, Jörg Heideri juhitud liberaalide parteile.

Eelarveprobleemidele vaatamata oli Austria keskpanga peadirektor Alfred Wala VÖWG seminaril optimistlik. Ta uskus, et Austria saab valimistel stabiilse valitsuse ning kõik erakonnad suhtuvad stabiilsuse hoidmisse vastutustundega. Ta ei pidanud eriti raskeks eelarvepuudujäägi alandamist praeguselt 5,2 protsendilt EMU nõuetele vastavale kolmele protsendile RKTst.

Võrreldes teiste Lääne-Euroopa riikidega, sealhulgas Saksamaaga, on Austrias keskmisest suurem majanduskasv. Samuti on Austria nominaal- ja reaalintressid analoogsed Saksamaaga, mida võib hinnata kui finantsturgude usaldust riigi ja selle valuuta suhtes.

Ka Austria välismajanduse positsioon on 1980. aastate algusest peale paranenud. Kapitali suur sissevool tänu stabiilsele ?illingile on sisemajanduses loonud hea likviidsuse. Kaubandusbilansi tasakaalus hoidmine nõuab edaspidi siiski suuri lisapingutusi.