7. jaanuar 1996
Jaga lugu:

Majanduskonjunktuur halveneb ajutiselt

Ehkki enamik maid on juba läbinud majandusliku tõusu haripunkti, prognoosib OECD, et uus tõus algab kohe tänavu ja kestab kogu 1997. aasta. Kindlasti ei lange konjunktuurikõver nii madalale, kui see juhtus 1990. a algul, vaid sarnaneb rohkem 1980. aastate keskpaiga lauge langusega.

Optimismiks annab OECD-le alust kolm argumenti:

-- Inflatsioon on väike. Majanduse uue ülekuumenemise ohtu ei ole tekkinud tänu väga edukale majanduspoliitikale. Ainult Itaalial on põhjust oma inflatsiooni pärast muret tunda. Enamikus riikides on palgainflatsioon olnud mõõdukas.

-- Valuutaturgude surve on vaibunud. Enamikul juhtudel on varem suure kõrvalekaldega vahetuskursid turu mõjul käänanud õigesse suunda. See hõlmab dollari kurssi Saksa marga ja Jaapani jeeni suhtes ning enamiku Euroopa valuutade kurssi Saksa marga suhtes.

-- Kolm suurt, Saksamaa, USA ja Jaapan ning rohkesti väiksemaid riike on alandanud oma baasintresse ja lõdvendanud rahapoliitikat. Samal ajal on valitsused väga tõsiselt hakanud vähendama riigivõlga ja eelarvepuudujääki. Sellega on kaasnenud pikaajaliste intresside langus.

OECD toob siiski välja kolm ohtu, mis võivad arengut mõjutada:

-- Pikaajaliste intresside alanemine lähtub sellest, et valitsused täidavad oma lubaduse eelarvepuudujäägi vähendamisel. Vastasel korral on võimalik ebameeldiv tagasilöök.

-- Võib puhkeda uus valuutarahutuste laine. Kui muutub näiteks rahutuks Saksamaa ja teiste Euroopa vahetuskursimehhanismi (ERM) riikide vahel, võib see kahjustada nõudlust.

-- Majanduskasvule aitab suuresti kaasa see, et kodumajapidamised tunnevad end piisavalt kindlalt, et vähendada säästmist ja suurendada tarbimist. Kui nende suhtumine muutub, siis kasv kohe takerdub. Palju probleeme on riikidel lahendada rahanduspoliitikas, kuna vähesed Euroopa riigid suudavad seni täita Maastrichti lepingus seatud valuutaliidu nõudeid. Riikides, mis dramaatiliselt tasakaalustavad oma eelarvet, tuleb OECD arvates lähiaastatel tõsiselt tegelda kokkuhoiust tingitud sotsiaalsete tagajärgedega.

Väljaspool Euroopat on mitmeid raskusi USA-l ja Jaapanil. Jaapani valitsusel tuleb balansseerida majanduskasvu elavdamise ja pidurdamise vahel. Praegu on tähtis majandust ergutada, milleks tuleb alandada intresse ja elavdada kodumaist nõudlust. Teisest küljest on Jaapani valitsuse stimuleerimispaketid, mille koguväärtus on ligi 8000 miljardit Eesti krooni, halvendanud järsult riigi rahanduse olukorda. See tähendab, et niipea kui majanduskasv hakkab suurenema, tuleb valitsusel seda rahanduspoliitikaga pidurdada, kuna Jaapani vanuselise struktuuri tõttu on lähiaastakümnetel tervishoiu ja pensionisüsteemi kulud väga suured. DI

Jaga lugu:
Hetkel kuum