Pindi algrakuke
Pindi Investi tegevdirektor
Andres Männart:
«Arvan, et Siim Kallas võiks finantsalal läbi lüüa küll.»
Sündinud: 12. juuli, 1967.
Abielus, poeg.
Haridus: 1987--1989 õppis Tartu ülikooli arstiteaduskonnas.
1990 alustas õpinguid Tartu ülikooli majandusteaduskonnas raha ja panganduse erialal.
Karjäär: 1989 kooperatiivi Pindi välja antud üliõpilaslehe toimetaja.
1990--1992 kooperatiivi Alfa pearaamatupidaja.
1992--1993 algul PRO Invest raamatupidaja, hiljem ERA Panga pearaamatupidaja.
1993 sügisest alates Pindi Invest tegevdirektor.
Pindi algrakuke «Mina olen see mees, kes võttis Reinul nööbist kinni ja ütles, et me siin oleme tegijad ja tahaks üht-teist tegema hakata, kas ta poleks nõus finantseerima,» meenutab Pindi Investi tegevdirektor Andres Männart firma ajalugu.
Kuna ta muinsuskaitse päevil koos Pindi Invest juhatuse esimehe Rein Kilgiga leheäri ajas ning paar korda Venemaal seljakotiga raha järelgi käis, teadis ta, et viimasel raha on. Silmapiiril oli Männarti sõnutsi ka teisi mehi, aga valik langes Kilgile. «Rein usaldas meid, oli nõus suuremaid rahasummasid investeerima ning nii saime me päris hea hoo sisse,» lisab Männart, kes enda panusena Pindi firmade grupi arengus nimetab meeskonna formeerimist ning üldist administreerimist ja juhtimist.
1994. aastal tehti ettevalmistusi ja 1995. aastal oldi agressiivne. Asutamisel miljoni kroonine Pindi Investi aktsiakapital on kasvanud 14 miljonini. Kui bilansimaht oli algul 6,5 miljonit krooni, siis nüüd on kogu Pindi firmadegrupi bilansimaht 50--60 miljonit.
Edu valemit avaldades rõhutab Pindi algrakuke, et ei tohi klammerduda ainult iha külge rikkaks saada: «Tuleb teha seda, mis endale huvi pakub, samas piisavalt järjekindlalt ja professionaalselt. Kui ongi mingid tagasilöögid, siis sellest ei tohi heituda.»
Männartit paelub kapitaliturg, et selekteerida välja kuhu ja millal raha paigutada. Oma diplomitöö, mida ta plaanib Tartu ülikoolis kevadel kaitsta, kirjutab ta teemal «Eesti väärtpaberiturg». «See on väga tinglik mõiste,» nendib Männart, märkides, et Eestis ei ole välja kujunenud väärtpaberiturgu. Ta usub, et Eesti suuruses riigis saab likviidne väärtpaberiturg välja kujuneda ainult juhul, kui integreeruda Balti riikide, Põhjamaade või Venemaa looderegiooniga. «Praegu on Venemaa meie jaoks vaata et kõige olulisem,» arutleb arstikutsumuse unustanu, kes paari aasta pärast plaanib töös õppepausi teha ning täiendada end läänes investeeringute analüüsi ja väärtpaberituru alal.
«See on valdkond, kus Pindi tegevus on olnud seni kõige edukam,» märgib tegevdirektor, «kuna me tahame oma tegevust rahvusvaheliseks ja laiemaks muuta, peame ka ennast täiendama.» Männart teavitab kavatsusest juba sellel aastal hakata välisinvestoritele müüma teenuseid: siinsete investeerimisvõimaluste analüüs, investori huvi korral investeeringu teostamine ning haldamine ja järelevalve. «Kuna Eesti turg on niivõrd kitsas, siis me lihtsalt peame oma tegevust laiendama,» põhjendab Männart, hinnates Pindi osa väärtpaberiturul 25%. Kui kaubamaja aktsiad tulid avalikku müüki, siis käis nende käest läbi 40% aktsiate kogumahust.
Praegu tunneb Pindi suurt huvi Norma aktsiate vastu: «Tegime hinnata pakkumise, arvestades, et aktsia nominaalhinnaks kujuneb 130 krooni.» Kuigi konkursi võitis teine pakkuja, ei ole Pindi loobunud ka ASi Tartu Autoveod aktsiatest: «Andsime sisse hagi, et lepingu sõlmimine asjaolude selgitamiseni peatataks. Mõte on edasi võidelda.»
Aktsiate kontrollpakiga tütarettevõtteid on ASil Pindi Invest kümme. «Tütarettevõtteid oluliselt enam juurde ei tule,» kinnitab Männart. «Funktsioonid, mis meile endale vaja on olnud, oleme katnud. Näiteks turvafirma tagab meie firmade grupile turvalisuse, mis meie majandusruumis on väga oluline.» Pindi firmade grupi 1995. a käive oli umbes 60 miljonit krooni ja kasum 8,9 miljonit. Männartit rahuldaks, kui 1996. a kasum tõuseks 40--50% võrra.
Kuna Pindi põhiorientatsioon on väärtpaberiturg, kus edukus sõltub suuresti informatsiooni valdamisest, alustas Tartus asuv Pindi peakontor Tallinnasse kolimist. «Meie asukoht Tartus oli seni meie ainuke nõrk koht,» leiab Männart, «edu on taganud see, millise pildi me oleme kogutud informatsioonist kokku pannud.»