Valuutakoridor on halvanud eksporti

Siin on mingil määral mõju avaldanud Eesti rahanduspoliitika. Kuid erinevalt Eestist eelarvepuudujääk ei kadunud kuhugi. 1995. aasta keskel moodustas puudujääk ligi 3 protsenti sisemajanduse kogutoodangust ja aasta lõpul juba 7 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.

Kuidas kasvav defitsiit kaetakse? Põhiliselt riiklike väärtpaberite ja hoiupanga uute obligatsioonide emissiooniga, mille aastaintress on sada ja enam protsenti. Ent mille arvel seda makstakse, kui riigiettevõtted ja makselaekumid ei taga niivõrd suurt tulu. Eks jällegi uute väärtpaberitega. Tahes-tahtmata tekib riiklik püramiid.

Oma osa etendab see, et kommertspankadel on väärtpaberitesse investeerimine muutunud tunduvalt tulusamaks kui valuutakurssidega mängimine.

Seepärast ongi pankade ja eraisikute dollarivarud kolinud üle keskpanga hoidlatesse. Kuid pankadelt ja inimestelt dollarite ostmiseks kasutati jällegi rublasid. Katteta emissiooni justkui ei oleks.

1995. aastal kasvas Venemaal rublamass keskmiselt seitse protsenti kuus. Umbes samapalju tõusid ka keskmiselt Venemaa tarbimishinnad.

Ühest küljest oleks rubla dollari suhtes nagu stabiilne, kuid teisest küljest lähenevad hinnad jõudsalt maailmaturu hindadele. 1995. aasta algul moodustasid Vene hinnad 40 protsenti ja aasta lõpul juba 60 protsenti USA hinnatasemest. Ja korteri ostmine ning bürooruumide rentimine on Moskvas kohati juba kallim kui New Yorgis.

Valuutakoridori teiseks mõjuks on sise- ja välismajanduse võimaluste ahenemine. Venemaa reformide uhkuseks on olnud pidevalt positiivne väliskaubanduskäive. 1995. aasta kümne kuuga oli Venemaa eksport 64,6 miljardit dollarit ja import 37 miljardit ehk vahe on aukartustäratav 27,6 miljardit.

Kuid juba aasta lõpul ilmnesid Venemaa väliskaubanduses ärevad tendentsid. Venemaa välismajandusministeeriumi andmetel kasvas Venemaa eksport esimeses kvartalis 37,3 protsenti, teises 20,7 ja kolmandas 14 protsenti, mis kokkuvõttes näitab kasvu selget aeglustumist. Import kasvas samal ajal esimeses kvartalis 10,8 protsenti, teises 18,4 ja kolmandas 32 protsenti.