Inflatsiooni tõstsid riigi poolt reguleeritud hinnad

Varjatud sektori kaks korda suurem hinnatõus avatud sektoriga võrreldes on Vitsuri sõnul tingitud sellest, et tegemist on küllaltki monopoolsete ettevõtetega. «See on võib-olla üks meie majanduspoliitika möödalaskmisi, et me oleme varjatud sektorile ja hinnaregulatsioonile vähe tähelepanu pööranud,» rääkis Vitsur. Ta oli seisukohal, et kui turg peaks üldse hakkama nendes valdkondades hinda reguleerima, siis toimub see väga aeglaselt.

Statistikaameti andmetel kasvasid administratiivselt reguleeritavad hinnad aastaga 46,2% ja vabalt kujunevad hinnad 21%.

Rahandusministeeriumi rahvamajandusosakonna juhataja Andres Veeli hinnangul on varjatud sektori suur osakaal tarbijahinnaindeksi kasvus tingitud sellest, et nimetatud sektori hinnad olid suures ulatuses doteeritud ja kõik need tööstusharud nõuavad nüüd kolossaalseid rahapaigutusi.

Ta ennustas, et varjatud sektori osakaal tarbijahinnaindeksi kasvus jääb suureks ka sel aastal, sest juba 1. veebruaril võivad Tallinnas tõusta vee, kanalisatsiooni ja prügiveo hinnad ning suvel on kavas tõsta elektrienergia hinda. 1996. aastal prognoosib rahandusministeerium tarbijahinnaindeksi kasvuks 22,4%.

Vitsuri sõnul eelmisel aastal suuri üllatusi ei toimunud ja tarbijahinnaindeksi kasvu prognoos läks enam-vähem täppi. Rahandusministeerum prognoosis indeksi kasvuks eelmisel aastal 27,9 protsenti. Eesti tuleviku-uuringute instituudi direktor Erik Terk lisas, et tööstus- ja toidukaupade suuremat hinnatõusu rohkem ette näha ei ole.