Eesti suurimad alkoholitootjad pööravad üha rohkem tähelepanu võimalusele kasutada importpiiritust alkohoolsete jookide omahinna alandamiseks.
Kohalike piiritusetootjate pidevalt tõstetud hinnad on viinud olukorrani, kus samasuguse kvaliteediga piiritust on võimalik importida ligi viiendiku võrra odavamalt.
Eelmise aasta lõpus importis Liviko 2300 dekaliitrit piiritust, mis moodustab 5 protsenti ühe kuu piirituse vajadusest.
Rakveres asuva piiritusetehase esindajate arvates on see samm ebaeetiline ja vajaks poliitilist sekkumist.
«Eesti piiritusetehased suudavad katta Eesti vajadused ning kui hakatakse piiritust importima, siis avaldab see otsest mõju nii meile kui viljakasvatajatele,» rääkis Rakvere piiritusetehase kommertsdirektor Arno Kangur.
«Kui me tõstsime paar krooni piiritusehinda, et osta kodumaist teravilja, siis ei tohiks see eriti teravalt kajastuda viina hinnas,» leidis Kangur. «See tõstab vaid mõnikümmend senti viinapudeli hinda.» Tema sõnul on Rakvere piiritusetehase käesoleva aasta müügimaht Livikole juba varem sõlmitud lepingu alusel äärmiselt väike.
Arvo Antropovi sõnul ei ole importpiirituse küsimus Moe tehase jaoks probleem. «Ka meie impordime ligi 50 protsenti oma toodangust,» rääkis Antropov. «Kui Eesti alkoholitootjad meilt osta ei taha, siis ärgu ostku -- meil on ostjaid igal pool ning piiritust ei jätku.»
Alkoholitootjate sõnul on importpiirituse abil võimalik püsida konkurentsis ka olukorras, kus piiritusetehaste tootmiskulud on väga kõrged ja piiritusehinnad muutuvad peaaegu iga kuu. «Me omame küllalt head infopanka väljastpoolt müüdava piirituse kohta,» ütles Liviko tootmisdirektor Urve Väli.
AS Ofelia impordib kaks kolmandikku vajaminevast piiritusest. Rakvere piiritust kasutatakse vaid värviliste jookide valmistamiseks. AS Remedia pole veel piirituse impordiga tegelenud, kuid praeguses turusituatsioonis kaalutakse ka seda võimalust.
«Hinnapakkumused, mis on meile väljastpoolt tulnud, on tõepoolest kaks-kolm krooni liitri pealt odavamad,» ütles Remedia kommertsdirektor Sirje Potisepp.