Tootja vajab ekspordi krediteerimise seadust

Rahandusministeeriumi rahapoliitika osakonna juhataja Viljar Jaamu teatas ajalehele Eesti Päevaleht, et rahandusministeerium ei saa eelnõu sisuga kuidagi nõustuda, kuna selle heakskiitmisega võtaks riik endale hulgaliselt põhjendamatuid rahalisi kohustusi. «Ministeerium ei takista seaduseelnõu, kuid samas me ei soovi, et see kahjustaks riigi huve,» ütles Jaamu.

Ta teatas, et et ekspordi krediteerimise ja garanteerimise seaduse eelnõu on vastuolus äriseadustikuga, tulumaksuseadusega ja ka raamatupidamisseadusega.

Lambing märkis samas, et justiitsminister Paul Varul on isiklikult seaduse eelnõu läbi vaadanud ning andnud kooskõlastuse. «Justiitsminister ei teatanud, et seaduseelnõu oleks olnud seadusega vastuolus,» lausus Lambing.

Kreenholmi Valduse ASi peadirektor Meelis Virkebau ütles, et Kreenholmi Manufaktuuri ekspordimaht on umbes 2,5% kogu Eesti ekspordimahust, kuid ettevõte ei saa eksporditoetuseks mitte sentigi.

«Ma saan aru, et Eesti riik ei suuda kõiki eksportijaid krediteerida, kuid näiteks Kreenholmi puhul võib kasvõi kohe tuua äriplaani, tõestamaks, et me ei ole soolapuhujad,» lausus Virkebau.

Ta rääkis, et riigi toetus krediteerimisel võiks siiski olla, arvestades, et maailmaturule saamine on raske ja võimalik ainult väga mahukate rahaliste vahendite abil.

«Näiteks Kagu-Aasia nn tiigrid Lõuna-Korea, Taiwan jt on maailmas läbi löönud just tänu riigipoolsetele eksporti toetavatele finantssüstidele,» lausus Meelis Virkebau.

«Eesti võiks ju ka olla see nn tiiger, kuid ekspordi krediteerimise probleemiga ei ole seni siin tõsiselt tegeldud,» märkis ta.