1. veebruar 1996
Jaga lugu:

Tootja vajab ekspordi krediteerimise seadust

Eesti ekspordi krediteerimise riikliku fondi direktor Gunnar Lambing rääkis, et seaduse projekt on praegu koos riigikantselei redaktsiooniliste parandustega valmis, et riigikogusse saata. «Probleemiks on rahandusministeeriumi kooskõlastus, eelnõu on ilmselt rahandusministeeriumi ametnike kätte venima jäänud,» teatas Lambing.

Lambingu sõnul moodustati töögrupp ekspordi krediteerimise ja garanteerimise institutsiooni käivitamiseks. «Memorandumile kirjutas alla rahandus- ja majandusminister ning Eesti Panga president.

Mais oli järelevalvegrupp valmis kogu materjali ministeeriumide poolt kooskõlastatuna riigikogusse saatma, seni on asi rahandusministeeriumisse toppama jäänud,» ütles Lambing.

Rahandusministeeriumi rahapoliitika osakonna juhataja Viljar Jaamu teatas ajalehele Eesti Päevaleht, et rahandusministeerium ei saa eelnõu sisuga kuidagi nõustuda, kuna selle heakskiitmisega võtaks riik endale hulgaliselt põhjendamatuid rahalisi kohustusi. «Ministeerium ei takista seaduseelnõu, kuid samas me ei soovi, et see kahjustaks riigi huve,» ütles Jaamu.

Ta teatas, et et ekspordi krediteerimise ja garanteerimise seaduse eelnõu on vastuolus äriseadustikuga, tulumaksuseadusega ja ka raamatupidamisseadusega.

Lambing märkis samas, et justiitsminister Paul Varul on isiklikult seaduse eelnõu läbi vaadanud ning andnud kooskõlastuse. «Justiitsminister ei teatanud, et seaduseelnõu oleks olnud seadusega vastuolus,» lausus Lambing.

Kreenholmi Valduse ASi peadirektor Meelis Virkebau ütles, et Kreenholmi Manufaktuuri ekspordimaht on umbes 2,5% kogu Eesti ekspordimahust, kuid ettevõte ei saa eksporditoetuseks mitte sentigi.

«Ma saan aru, et Eesti riik ei suuda kõiki eksportijaid krediteerida, kuid näiteks Kreenholmi puhul võib kasvõi kohe tuua äriplaani, tõestamaks, et me ei ole soolapuhujad,» lausus Virkebau.

Ta rääkis, et riigi toetus krediteerimisel võiks siiski olla, arvestades, et maailmaturule saamine on raske ja võimalik ainult väga mahukate rahaliste vahendite abil.

«Näiteks Kagu-Aasia nn tiigrid Lõuna-Korea, Taiwan jt on maailmas läbi löönud just tänu riigipoolsetele eksporti toetavatele finantssüstidele,» lausus Meelis Virkebau.

«Eesti võiks ju ka olla see nn tiiger, kuid ekspordi krediteerimise probleemiga ei ole seni siin tõsiselt tegeldud,» märkis ta.

Jaga lugu:
Hetkel kuum