Jaapani majandus hakkab jalule tõusma

Samal ajal on valitsuse tehtud laenud suurendanud riigivõla järgmisel eelarveaastal 26 520 miljardi Eesti kroonini. Praegu kavandab valitsus 1997. a käibemaksu suurendamist praeguselt kolmelt protsendilt viiele ning tahab kaotada osa praegu kehtivaid tulumaksusoodustusi, mille tagajärjel väheneb ostuvõime umbes 663 miljardi krooni võrra.

Nagu rõhutab Jaapani rahandusministeerium, on konjunktuuri tõus otseselt seotud eranõudlusega. Selle elavnemist näitab muu hulgas kasvanud nõudlus kapitalikaupade (autod, personaalarvutid) järele ja elamuehituse suurenemine. Kuid poodide kaubamüük vähenes detsembris 13. kuud järjest ja aastaarvestuses langes kaks protsenti. Üks selle põhjus on tööturu olukord. Ehkki majandusministeeriumi uuringu kohaselt uskus enamik tarbijaid aasta viimases kvartalis majandusolukorra paranemisse, ei olnud tööpuudus üldse vähenenud, hõlmates detsembris 3,4% aktiivsest rahvastikust ehk 2,11 miljonit inimest. Nikko uurimiskeskuse ökonomistide arvates on tegelik tööpuudus aga hoopis kuus protsenti.

Paljud märgid näitavad, et ehkki pangad ja kinnisvaraturg maadlevad veel kriisiajast pärit raskustega, on kõige raskem seljataga. Jeen on stabiliseerunud, on saavutatud poliitiline üksmeel, rohkesti reforme on juba ellu viidud ning taastunud on usk pärast eelmise aasta hävituslikku maavärinat. Kui mujal maailmas hakkab majanduskasv raugema, on Jaapanil nüüd eeldusi vastupidiseks arenguks. DI