Pole veel otsustatud, mil-listel tingimustel on ameeriklased nõus meie energiamajandusse investeerima. Kas ühisettevõtte kaudu või saavad nad elektrijaamad täielikult ära osta. Uus energiaseadustik, mis neid punkte reguleerib, on alles väljatöötamisel.
Kõik sellised investeeringud on teretulnud. Eriti kui nad tulevad nii kaugelt nagu USA.
Eesti väiksuse tõttu on oluline, et välisinvesteeringud tuleksid võimalikult võrdsetes kogustes erinevatest riikidest. Soome ja Rootsi kapitali domineerimine seab meid nendest majanduslikku sõltuvusse. Me peame seda tasakaalustama investeeringutega USAst, Saksamaalt ja Kaug-Idast. Ma ei usu, et Eesti riigil endal on nii palju raha, et elektrimajandust kaasaegsele tasemele viia. Kui ameeriklased ostavad ära ainult elektri tootmise ja müük jääb Eesti riigi kontrolli alla, siis hinnapoliitika pannakse paika lepingutega.
Asjaolu, et välisinvestor soovib omandada aktsiate kontrollpakki, on täiesti loomulik. Muidu puudub tal kontroll enda investeeritud raha üle.
Minu arvates ei ole mõtet panna investorite raha Eesti elektrijaama, kuna see on oma näitajatelt praegu Eesti kõige ökonoomsem ja võimsam elektrijaam. Samuti ei ole minu meelest hea, kui jaam ostetakse ära ameeriklaste või kellegi teise poolt.
Tänaseks päevaks on Eesti Energiale esitatud palju erinevaid investeerimispakkumusi. Minu arvates pole neist kaugeltki paljud meile vajalikud.
Näiteks pakutakse investeeringuid Eesti elektrijaamale väävliaurude puhastamisseadmete ehitamiseks. Kuid need aurud ei ohusta mitte Eesti, vaid Soome ja Venemaa loodust, kes peaksid ka puhastusseadmete eest maksma. Kõige suurem naaber Venemaa ise ei tee oma elektrijaamade väävliaurude puhastamiseks midagi ning see väävel reostab meie loodust.
Minu arvates ei ole vaja selliseid investeeringuid teha. See oleks ilmne raha raiskamine. Eesti elektrijaamal läheb investeeringuid vaja alles 8--10 aasta pärast, sinnani saame ise hakkama.
Siis on vaja kindlasti välja vahetada näiteks turbiinide silindrid.