Piiritusetehased jäävad soomlaste kartuses erastamata

Riik ei suuda piiritusetehastesse piisavalt investeerida ja nende tehaste tehnoloogiat ei ole pikka aega moderniseeritud, mis tähendab, et ettevõtete efektiivsus ei ole kõige parem. Ühel hetkel võib tekkida küsimus, kas toodangut on mõistlik osta kohalikelt piiritusetehastelt või on seda mõistlik hoopis importida, põhjendas Sarnet piiritusetehaste erastamise vajalikkust.

Alko kontsernis alkoholitootmisega tegeleva Primalco Oy tegevjuht Erkki Anttila kinnitas, et firma on huvitatud nii RASist Liviko kui Eesti piiritusetehastest. Ta oli väga üllatunud, et Eesti rahandusminister avaldas kartust Alko huvi vastu osaleda Liviko erastamisel. Samas ei osanud ta kommenteerida, millest see võib tingitud olla.

Anttila kinnitas, et Mart Opmanni väljaütlemised ei muuda Soome kontserni huvi Liviko ja piiritusetehaste erastamise vastu.

«Praegusel hetkel ei saa küll öelda, et oleme huvitatud konkreetsest ostutehingust, kuna me ei tea ettevõtete majandustulemusi,» lisas Anttila.

Ta ütles, et Alkol puuduvad andmed nii Liviko kui Moe ja Rakvere piirtusetehase finantsnäitajate kohta, kuid niipea kui erastamisagentuur liidab ettevõtted erastamisnimekirja, asub Alko asja uurima.

Võimalikku pakutavat summat Liviko eest ei osanud Anttila öelda enne majandustulemuste nägemist, kuid ta ütles, et need mõjutavad oluliselt hinda.

Alkole kuulub 70 protsenti Eesti suuruselt teise alkoholitootja, ASi Ofelia aktsiatest, kuid Anttila ei näe midagi ebaloomulikku, kui Soome firma omaks osalust ka Livikos. «Eestisse mahub kaks alkoholitehast,» kommenteeris Anttila.

Käesoleval aastal kavatseb erastamisagentuur aktsiate avaliku müügi teel müüa 5--10% Liviko aktsiatest, et teha nii kindlaks Liviko aktsiate turuhind.