21. veebruar 1996
Jaga lugu:

Piiritusetehased jäävad soomlaste kartuses erastamata

Rahandusminister Mart Opmann ütles, et piiritusetehaste riigile jätmise puhul lähtuti kahest ideoloogiast. Üks põhjus on selles, et Eestis ei kehti veel alkoholiseadus ja teine põhjus selles, et Soome alkoholitootja Alko tunneb huvi RASi Liviko ning Moe ja Rakvere piiritusetehase erastamise vastu.

Erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet lausus, et sellest ei oleks midagi halba, kui Alko ostaks ära Eesti piiritusetehased. Kui Alko Eestis teistest paremini ja odavamalt piiritust toodaks, siis ei ole see Sarneti hinnangul negatiivne. «Mina ei ole Soome vastane,» väitis ta.

Sarnet rääkis, et piiritusetehaseid on erastamisagentuur erastamisnimekirja soovinud lülitada alates sellest ajast, kui agentuur loodi. «See on meil olnud selline traditsiooniline küsimus,» lisas ta.

Riik ei suuda piiritusetehastesse piisavalt investeerida ja nende tehaste tehnoloogiat ei ole pikka aega moderniseeritud, mis tähendab, et ettevõtete efektiivsus ei ole kõige parem. Ühel hetkel võib tekkida küsimus, kas toodangut on mõistlik osta kohalikelt piiritusetehastelt või on seda mõistlik hoopis importida, põhjendas Sarnet piiritusetehaste erastamise vajalikkust.

Alko kontsernis alkoholitootmisega tegeleva Primalco Oy tegevjuht Erkki Anttila kinnitas, et firma on huvitatud nii RASist Liviko kui Eesti piiritusetehastest. Ta oli väga üllatunud, et Eesti rahandusminister avaldas kartust Alko huvi vastu osaleda Liviko erastamisel. Samas ei osanud ta kommenteerida, millest see võib tingitud olla.

Anttila kinnitas, et Mart Opmanni väljaütlemised ei muuda Soome kontserni huvi Liviko ja piiritusetehaste erastamise vastu.

«Praegusel hetkel ei saa küll öelda, et oleme huvitatud konkreetsest ostutehingust, kuna me ei tea ettevõtete majandustulemusi,» lisas Anttila.

Ta ütles, et Alkol puuduvad andmed nii Liviko kui Moe ja Rakvere piirtusetehase finantsnäitajate kohta, kuid niipea kui erastamisagentuur liidab ettevõtted erastamisnimekirja, asub Alko asja uurima.

Võimalikku pakutavat summat Liviko eest ei osanud Anttila öelda enne majandustulemuste nägemist, kuid ta ütles, et need mõjutavad oluliselt hinda.

Alkole kuulub 70 protsenti Eesti suuruselt teise alkoholitootja, ASi Ofelia aktsiatest, kuid Anttila ei näe midagi ebaloomulikku, kui Soome firma omaks osalust ka Livikos. «Eestisse mahub kaks alkoholitehast,» kommenteeris Anttila.

Käesoleval aastal kavatseb erastamisagentuur aktsiate avaliku müügi teel müüa 5--10% Liviko aktsiatest, et teha nii kindlaks Liviko aktsiate turuhind.

Erastamisagentuuri avalike suhete osakonna juhataja Marko Kadaniku sõnade kohaselt ei ole praegu veel erastamisagentuuris välja töötatud vähemusaktsiate müügi tingimusi. Ta lisas, et Liviko vähemusaktsiate müük on praegu veel idee tasandil.

Erastamisagentuuris plaanitavast Liviko vähemusaktsiate müügist polnud Erkki Anttila midagi kuulnud.

Liviko müügidirektori Peeter Pallo sõnade kohaselt on Alko Liviko erastamise vastu huvi tundnud viimased viis aastat. «Minu arvates oli Ofelia aktsiate ost Alkole hädaabinõu, et üldse mitte turult välja kukkuda ja infost eemale jääda,» ütles Pallo.

Tegelikult nad lootsid ikka ilmselt Liviko peale, aga kuna aastaid Livikot erastamisele ei pandud, siis Alkol tekkis ilmselt väikene hirm, et Liviko kuulutatakse jälle riigi monopoliks ja siis ei oleks neil Eesti turul midagi teha, rääkis Pallo.

Livikoga on Alkol pikaajalised sidemed ühiselt loodud kaubandusfirma Liviko Trading näol, mille kaudu kaupleb Alko Soomes Liviko toodanguga ja müüb oma kaupa Eestis.

Primalco eelmise aasta käibeks planeeris Alko 1--1,1 miljardit Soome marka. Alko 1995. aasta täpsed majandustulemused avalikustatakse lähema paari nädala jooksul, lausus Erkki Anttila.

Jaga lugu:
Hetkel kuum