25 veebruar 1996

Koolipink tahab vahetamist

Vähesed koolijuhid saavad väita, et nende koolis on lapsesõbralik mööbel, mis on hästi disainitud, funktsionaalne, vandalismikindel ja mugav.

Suurimaks takistuseks sellist mööblit muretseda on koolidele täna veel raha. Siiski on Eesti rikkamad, esmajärjekorras küll erakoolid, hakanud tellima eriprojekti järgi tehtud koolimööblit.

«Me polnud pärast esimese tellimuse täitmist tulemusega sugugi rahul ja hakkasime eelmisel aastal põhjalikult tegelema koolimööbli tehniliste nüanssidega,» räägib uue koolimööblilaine esindaja, Tartus asuva büroo- ja kohvikumööblit tootva ASi Saloni juhataja Toomas Reinoja.

Reinoja ei soovi näidata, milline nende koolilaud ja -tool välja näeb, viidates konkurentsile. Ta nendib vaid, et laua ja tooli konstrueerimisel kasutati koolidirektorite näpunäiteid. Tooli jalgade kuju peab takistama kõõlumist, lauaplaat ja tooli seljatugi peab olema lõhkumiskindel, loetleb Reinoja 1500 krooni maksvale õpilaskohale esitatavaid tingimusi.

«Me ei saa aga oma disainitud koolimööblit pakkuda, sest koolid ei suuda maksta,» nendib Reinoja samas. «Jääme ootama oma aega teadmisega, et kunagi hakkavad koolid masstoodangut niikuinii välja vahetama,» on ta optimistlik

Masstootjad valmistavad koolimööblit ainult siis, kui on laekunud rohkem tellimusi, peamiselt suvel ja varasügisel. Tootmises on paar-kolm varianti, uute mudelite loomisega tegeldakse vähe.

Äsjalõppenud sisustusmessil oli uue komplektiga väljas vaid AS Tootja.

Tootja tegevdirektori Toivo Raistiku sõnul hakkab see torukarkassil põhinev komplekt maksma paar-kolmsada krooni vähem kui põhitoodangus olev, Rootsi eeskuju järgi valmistatud tool ja täispuidust laud.

Marlekori peadisainer Maile Grünberg kinnitab, et nad tahavad asendada laua metalljalad painutatud vineerist jalgadega. «Selline laud peaks odavam tulema, sest metall on kallimaks läinud,» lisab ta.

Tarmeko mööblidirektor Tiit Sei nendib, et nemad toodavad metallkarkassil põhinevaid laudu-toole NSV Liidu aegse, veidi täiendatud projekti järgi.

Täna koolidel mööbli muretsemisel normatiive pole. Mööbli soetamiseks kulutatav summa sõltub kohaliku omavalitsuse eelarvest.

Tartu haridusosakonna peaspetsialisti Irina Aabi sõnul saab iga Tartu kool sel aastal mööbli muretsemiseks vähemalt 10 000 krooni.

«Tallinnas neelavad suurema osa rahast ekspluatatsioonikulud,» nendib Tallinna linna haridusameti juhataja asetäitja Mati Roodes.

Sotsiaalministri määruse kohaselt peab klassis olema mitmele kasvugrupile koolipinke. Taburette ja pinke on keelatud kasutada.

Grünberg kinnitab, et koolimööbli projekteerimisel peab eelkõige jälgima tooli ja laua kõrguse vahekorda.

Hetkel kuum