• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,56%39 587,68
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,55
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,56%39 587,68
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,55
  • 29.03.96, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ohtlik laen

Paar nädalat tagasi ilmus Äripäevas artikkel kohalike omavalitsuste laenuvõtmisest. Päev hiljem teatas rahandusministeeriumi kantsler Enn Pant, et vastavalt valitsuse soovile peab ministeerium esitama kuu jooksul ettepanekud Eesti riigi laenuvõtmise kohta, sh ka kohalike omavalitsuste laenuvõtmist puudutades. Tänaseks pole selleteemalised paberid rahandusministeeriumi koridorides veel liikuma hakanud.
Ettepanekud peavad hõlmama konkreetseid piiranguid omavalitsustele. Sümpaatne on peaministri nõuniku Hardo Pajula mõte kehtestada kohalike omavalitsuste laenude kogusummale mingi piirmäär. On ju analoogne piirmäär, 75% aasta eelarvest, olemas ka Eesti riigi võetavate välislaenude kogumil.
Hetkel puudub Eestis asutus või institutsioon, kellel oleks täpne ülevaade, kui palju on omavalitsused raha laenanud. Eestis on 254 omavalitsusüksust, laenud võivad olla nii võlakirjadena kui ka otselaenudena pangast. Samuti on paljudel omavalitsustel juba ilmnenud probleeme riigi poolt neile edasi laenatud välislaenude intresside tasumisega. Kindlasti peab täpselt formuleerima omavalitsuste laenude garantiid, s.o mis teha siis, kui laenu ei jõutagi tagasi maksta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Mis on omavalitsuste laenuvõtmises halba, liikudes mööda Eestit on ju rahavajadus silmaga nähtav. Lihtsustatud kujul esitades tekib praeguse laenuvõtmise jätkudes Eestis Euroopa Liidus soovitavast suurem finantsdefitsiit (üle 1% SKPst), lisaks muudele negatiivsetele asjaoludele (surve riigi eelarvele jne) väheneb sellega ka Eesti usaldusväärsus, pidurduvad välisinvesteeringud jne.
Oluline aspekt on siin ka Eesti vältimatu vajadus astuda n-ö peost suhu elamiselt säästmise teele. Ning säästupoliitikat peaks alustama eelkõige riigi keskvalitsusest ja kohalikest omavalitsustest.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 9 p 23 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele