Stockmann tõrjub kõrvalkauplused välja

«Keegi ei tea, mis saab ümbruskonna kauplustest peale Stockmanni avamist,» naeratab Oksanen avalalt. «Kui nad on konkurentsivõimelised, jäävad ellu,» lisab ta juurde.

Stockmanni kaubamaja vahetusse lähedusse jäävad kaks sarnase valikuga kodutarvete kauplust, Seegi pood, paar rõivakauplust ja Tallinna kaubamaja.

Stockmanni kaubamajast üle tänava asuva kodutarvete kaupluse Liivalaia Kodukaup omanik Madis Saks ootab soomlaste hiidkaupluse avamist põnevuse ja hirmuga. «On lootust, et rahva liikumine suureneb ja osa inimesi põikab meilegi,» leiab Saks uue kaubamaja avamises ka positiivseid jooni.

Stockmanni kaubamajas on kahel korrusel müügipinda üle 5000 ruutmeetri. «Kui hästi läheb, ehitame paari aasta pärast kaubamajale kolm korrust peale,» lausub peadirektor Juha Oksanen.

Müügipinnast peaaegu poole haarab enda alla toidukaupade osakond, mida ei olnud praeguses Viru kaubanduskeskuses paar aastat tegutsenud n-ö proovi-Stockmannis. Aprilli teisel nädalal avab Stockmann seal oma tütarfirma Seppälä kaupluse. Soomes tootis Seppälä eelmisel aastal kontsernile kõige suuremat kasumit.

Kaubanduskontserni Oy Stockmann Ab eelmise aasta kogukasum oli 280 miljonit Soome marka ja läbimüük kuus miljardit marka. Selle aasta läbimüügi loodetav kasv on seotud Tallinnas avatud kaubamaja ja Seppälä ning Hobby Halli kauplustega.

Oksaneni sõnul ei kavatse Stockmanni kontsern end laiendada Lätisse ja Leetu. Ta lisab, et julgeolekukaalutlustel on ka Venemaal piirdutud vaid tagasihoidlike kauplustega.

Stockmann Oy on investeerinud Eestisse märkimisväärse summa. Oksaneni sõnul on kaubamaja ehitusmaksumus koos inventari ja arvutisüsteemiga ligi 200 miljonit Eesti krooni. «Investeeringutest 85 protsenti tuli Soomest ja 15 protsenti kattis Eesti Investeerimispanga laen,» räägib Oksanen.

Kaubamaja peadirektori sõnul on firma esimesel tegevusaastal arvestanud 400 miljoni krooni suuruse käibega. «Iga päev 10 000 inimest, kes ostavad 100--150 krooni eest,» selgitab ta, kust tuleb selline prognoos.

Viru kaubanduskeskuses saavutas Stockmann 600ruutmeetrisel pinnal 80 miljoni krooni suuruse käibe.

«Turus, kus on 200 000 elanikku, on Stockmanni kaubamaja aastakäive 700 miljonit krooni,» võrdleb seitse aastat seal kaubamaja juhatanud ja kolm kuud tagasi Eestisse kolinud Oksanen.

Nelikümmend protsenti käibest loodab Stockmanni kaubamaja saada toiduainetega kauplemisest. Soome hulgikaupmeeste kurvastuseks ei vaja kontsern aga Eestis nende teeneid, vaid eelistab odavuse tõttu siinseid hulgifirmasid.

Selleks, et välja valida 60--70 Eesti varustajat, saatis Stockmann kutsed kahesajale hulgifirmale. «Ja kõik tulid kohale!» hüüatab Oksanen siira hämmeldusega.

Toidukaupade osas on Stockmanni lähim konkurent Tallinna kaubamaja, kus toidukaupade müük moodustab sarnaselt Stockmannis prognoositule kogukäibest 40 protsenti. «Ma arvan, et ruumi jagub mõlemale,» lausub Tallinna kaubamaja kaubandusjuht Andrus Ossip.

«Selge, et oleme konkurendid, ehkki ei tea täpselt, mida nende toidukaupade osakond endast kujutab,» lisab ta uudishimulikult. «On räägitud ei tea kui suurest müügipinnast ja parklast.»

«Aprilli alguses, kui uue asjaga kaasnev vaimustus inimesi Stockmanni poole tõmbab, käive kindlasti väheneb,» prognoosib Ossip. «Aprill peaks näitama, kes hakkab toitu ostma Stockmannist, kes Tallinna kaubamajast.»

Kaubamaja peadirektori Peeter Tohveri sõnul ohustab Stockmanni toiduosakond pigem Pärnu maantee äärseid väikekauplusi, kuna Stockmanni kaubamaja juures teevad peatuse eelkõige need inimesed, kes suunduvad Pärnu maanteed mööda linnaserva.

Stockmanni müüjaametile oli konkurss üpris suur, ühele kohale kandideeris viis-kuus inimest. Kaks väljavalitud tütarlast tunnistasid nädal enne kaubamaja avamist tühjadele riiulitele kaupa sättides, et palka lubatakse 2500--3000 krooni ja selga antakse kohustuslik erkroheline vormiriietus, mida täiendavad põll ja tanu. Stockmannis saab tööd 280 eestimaalast, keda juhatab seitse soomlast.

«Meil on oma tootemargid, mida müüakse vaid Stockmannis, ja nüüd suureneb nende osatähtsus,» räägib Oksanen kaubavalikust. Kolm korda laieneb avatavas kaubamajas laserplaatide valik, juurde tuuakse Nokia tooted, Brotheri õmblusmasinad jms.

«Meie müügipõhimõte on sama, mis Helsingi 30 000 ruutmeetri suuruses peakaubamajas,» kinnitab Oksanen. Kaubad on tema sõnul kolmes hinnaklassis: odavad, keskmised ja kallid.

Eesti ja Soome kaupluste vahe seisneb Oksaneni sõnul selles, et see, mis Soomes on hinna poolest keskmine, on Eestis kallis. «Me ei too Eestisse palju Hugo Bossi kümne tuhande krooniseid meesteülikondi,» hindab Oksanen eestlaste ostu-võimet realistlikult.

«Meil on juurdehindlus keskmiselt 30--40 protsenti,» väidab ta. «Tahame olla konkurentsivõimelised Tallinna kaubamaja ja kaubahalliga.»

«Ma pole kunagi kartnud Stockmanni ega mitte kedagi,» väidab Tallinna kaubamaja peadirektor Peeter Tohver. «Meie mure on maksimaalselt hästi müüa ja edasi areneda ja küll seda klient märkab,» lausub ta.

Teist sellist investeeringut nagu homme avatav kaubamaja Stockmann Eestisse ei planeeri. Ilmselt ei kerki lähiajal Tallinnasse ka mõnele teisele kaubandusfirmale kuuluvat sama suurt kaubamaja.