2. aprill 1996
Jaga lugu:

Hull lehm kollitab importijat

Firmajuhtide pahameeleks nende töölauale saabunud teatest võis lugeda, et Suurbritanniast alguse saanud hullu lehma taudi tõttu ei lase veterinaarkontrolli piiriinspektsioon üle Eesti piiri enam ühtegi koormat liha- ega piimatoodanguga. Keelatud riikideks olid Suurbritannia, Saksamaa, Iirimaa, Itaalia, Portugal, Prantsusmaa ja ?veits.

Riigi veterinaarkontrolli piiriinspektsiooni direktor Vladimir Razumovski põhjendas piimatoodete impordikeeldu sellega, et meie veterinaarsüsteemil puudusid andmed hullu lehma taudi levimisviiside kohta ning kuna liikus ka informatsioon, mille kohaselt taud ei hävi ka kõrgel kuumutamistemperatuuril, siis tuli igaks juhuks sissevedu peatada.

Selline otsus ei mahtunud aga pähe importijatele. «Mis loogika alusel küll piimatoodete sissevedu ära keelati,» imestab ASi Svensky Kaubandus juhatuse esimees Sven Voites.

Ta meenutab, et sellise korralduse tõttu tuli firmal Euroopasse tagasi suunata mitu autot. «Tekkinud majanduslik kahju ulatub kümnetesse tuhandetesse kroonidesse,» tõdeb Voites.

ETK Hulgi ASi kaubandusdirektor toidukaupade alal Rando Mõrd ei suuda aga kuidagi aru saada, miks keelustati majoneesi sissevedu, kus on piima osakaal minimaalne. «Õnneks ei kannatanud me aga kahju, kuna sel hetkel mingit kaupa teel polnud,» rõõmustab Mõrd, kes kavatseb ka tulevikus Saksa firma Südmilch AG Fruttise jogurteid eestlastele mekkida tuua.

ASi Interaltus müügidirektor Jüri Tambla tõdeb, et nemad pidid Saksamaalt Blumrose konservitehasest sisseveetavate lihakonservide koormast loobuma. «Tehasega oli kõik kokku lepitud ning auto oli valmis,» lausub ta.

«Tuli täiendav informatsioon,» selgitab Razumovski, miks järgmisel päeval siiski toiduainete import taastada lubati, «teadlased teatasid, et seni pole olnud ühtegi juhust, kus hullu lehma taud piimatoodetes leviks.»

Eelmise päeva mustast masendusest haaratud importijad asusid taas agaralt müügistrateegijat kujundama. Kergemalt võis hingata McDonald's, kelle hamburgerijuust tuleb keelatud piirkonnast -- Saksamaalt. Ka Rakvere lihakombinaadi litsents juustuvorsti tootmisel vajaliku importjuustu sisseveoks taastus.

Kuna age keeld jäi püsima veiselihale, veiselihatoodetele ning loomatoidule, tuleb osal importijatel siiski oma kaubavahetust korrigeerida.

Razumovski möönab, et lihaimportijad saavad aru, et taud on tõsine asi ning seetõttu pole ka olulisi konflikte maaletoojatega tekkinud.

Razumovski sõnutsi pole firmasid, kes impordivad lihatooteid keelatud piirkonnast, eriti palju. Ka kogused on väikesed. Pealegi on nendest riikidest toorliha sissevedu keelatud juba pikemat aega, uuendused puudutavad ainult valmistoodangut ning loomatoitu.

Ühe suurima toorliha importija ASi Edam tegevdirektor Juho Kask märgib, et nende firma on juba ammu oma sisseveoga Ameerikasse rännanud, mistõttu viimane otsus neid ei puuduta.

Tallinna Piimatööstuse ASi peadirektor Oliver Kruuda peab aga suureks veaks, et põllumajandusminister tekkinud olukorda ära ei kasutanud ning piimatoodete sissevedu ei keelustanud.

«Oleks võinud tollid panna ja jätta,» paneb Kruuda ette. Ta viitab sellele, et praegu oleks riigil olnud ideaalne võimalus katsetada, kuidas toimib Eesti majandusruum impordipiirangute tingimustes.

Ka Sven Voites tunnistab, et esimeste mõtete seas, mis piimatoodete sisseveo piirangud talle pähe tõid, olid tõsised kahtlused poliitilise mängu kohta. «Kaitsetolle ei õnnestunud panna, nüüd keelame sisseveo üldse ära,» meenutab nüüdseks rahunenud firmajuht oma esimesi hirme.

Jaga lugu:
Hetkel kuum