ASA Kindlustuse peadirektor Sergei Net?ajev rääkis, et ASA sõlmis Olympieniga edasikindlustuslepingu 1992. aastal. Leping oli jõus 1. jaanuarist 1993 kuni 31. detsembrini 1993, olles Net?ajevi kinnitusel üks esimesi edasikindlustuslepinguid, mis Eesti kindlustusseltsid sõlmisid.
«Lepingu sõlmimise ajal kontrollisime ettevõtte tausta, siis näis kõik soliidne,» mäkis Net?ajev. Tema sõnade kohaselt läks töö normaalselt sinnamaani, kuni Olympien oli ASAga suhetes plussis. Lepingu tingimuste kohaselt oli ASA omavastustus 25 protsenti kindlustuskattest, 75 protsenti pidi katma Olympien.
Net?ajev lausus, et lepingu kehtivise alguses oli ASA-l üks suhteliselt suur kahju -- 22 000 dollarit, millest 20 000 dollari suuruse osa hüvitisest saatis Olympien kiiresti kohale. «Seetõttu ei tekkinud kohe kahtlust, kui raha tulek hakkas venima, et midagi on valesti,» märkis ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Siis aga hakkas Olympien venitama, kuni lõpuks ei maksnud raha poole aasta jooksul ära, mille ASA kindlustuse omanikud pidid ise hüvitisena kinni maksma. «Kliendile ju ei ütle, et meil on edasikindlustajaga probleeme,» sõnas ta.
1994. aastal andis ASA Kindlustus asja kohtusse, kes Olympienilt eelmisel nädalal 9 miljoni krooni suuruse kahju välja mõistis. Net?ajev märkis, et kahju oli tegelikult tunduvalt suurem, sest summa ei sisalda intresse.
Praegu on ASA sõlminud edasikindlustuslepingud Net?ajevi kinnitusel üksnes maailma kuulsamate edasikindlustuskontsernidega.
Kindlustusinspektsiooni peadirektor Ellen Ridaste märkis, et kindlustusinspektsioon edasikindlustuslepingute sõlmimist ei kontrolli, kuid suurte kahjude vältimiseks soovitas ta sõlmida lepinguid ainult tuntud edasikindlustuskompaniidega.