- OMX Baltic−0,25%317,18
- OMX Riga0,87%964,43
- OMX Tallinn−0,04%2 198,87
- OMX Vilnius0,38%1 504,1
- S&P 5000,07%7 769,92
- DOW 30−0,32%51 880,78
- Nasdaq 0,43%27 238,01
- FTSE 100−0,29%10 708,33
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,38
- OMX Baltic−0,25%317,18
- OMX Riga0,87%964,43
- OMX Tallinn−0,04%2 198,87
- OMX Vilnius0,38%1 504,1
- S&P 5000,07%7 769,92
- DOW 30−0,32%51 880,78
- Nasdaq 0,43%27 238,01
- FTSE 100−0,29%10 708,33
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,38
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kartaago ja ETA tuleb hävitada!
Niisama kindlalt ja vasturääkimist välistavas toonis arvas Äripäev 12. aprillil oma repliigis, et «ETA tuleb erastada». Nagu ei mäleta, et ETA oleks Äripäevalt nõu küsinud, kuidas oma arengustrateegiat paika panna. Täpselt samuti usun, et Äripäev saab oma plaanid ja arengukavad ise väga hästi valmis, nii et ma ei söandaks pakkuda oma nõu näiteks hüüdlausena: «Äripäev tuleb riigistada!»
Et jääda heade ajakirjandustavade juurde, mis nõuavad ka teise poole ärakuulamist, teeksin mõned täpsustused selle kohta, kas ja kuidas Eesti riik oma rahvuslikku infoagentuuri ETA ikkagi «subsideerib».
Täiesti mõistetavalt püüab meie peakonkurent BNS -- kelle infole ka Äripäeva repliik tugines -- asju just niipidi esitada, tuues ära rahasummasid, mida ETA justnagu oleks riigilt muidu saanud. Tegelikult ei toimu mingit subsideerimist, riigikantselei ostab ETA-lt lepingu alusel infot täpselt samuti nagu ka BNSilt.
Hind (antud juhul 318 000 krooni) ja lepingu kestvus on aga kahe partneri omavaheline asi, mis korrektses ärimaailmas teisi ei tohiks huvitada. ETA ei tahaks laskuda samale «avalikustamise» tasemele, kirjeldades emotsionaalselt BNSi ärisuhteid tema tellijatega.
Teine rahasumma, mida BNS Äripäeva võimendusel peab ETA subsideerimiseks, on 772 420 krooni, mille valitsus otsustas eraldada riigi kriisikeskusele. Seda raha kasutatakse infovahetuse tugevdamiseks ja valmisoleku tagamiseks kriisisituatsioonis.
ETA on kriisihoiatuse süsteemis ainult üks lüli teiste kõrval, täidab konkreetseid ülesandeid ja saab selle eest tasutud vastavalt lepingule. Mingit en gros ülekandmist ETA arvele ei toimu.
Infoteenuse osutamiseks riigi kriisikeskusele pole tõesti konkurssi korraldatud. Ilma kedagi alaväärtustamata: info, liiatigi struktuurides, mis peavad tagama riigi välise ja sisemise julgeoleku, on spetsiifiline ja eeldab konfidentsiaalsust.
Kriisikeskusse ei saa seega otsida infoagentuuri vähempakkumise teel nagu näiteks ehitusfirmat ministeeriumile aknaid vahetama. Riik on valinud oma partneriks rahvusliku infoagentuuri ETA, tegemist on konkreetse tööga, mitte aga «subsideerimisega».
Erilise mõnuga kirjeldab konkurent muidugi ETA riigimaksuvõlgu; Äripäev peab sobilikuks lisada kujundi «kõrini võlgades» ja muretseb maksumaksja pärast, et see peab need «subsideerimise» tulemusena kinni maksma. Oma aastatega kogunenud riigimaksuvõlgu oleme asunud kustutama, teeme seda oma kasumi arvel ja mitte mingitest subsiidiumidest.
ETA tänane meeskond on oma eesmärgiks võtnud võita agentuurile tagasi väärikas koht Eesti meediaturul. Seda suudame me saavutada ainult oma toodangu ehk uudiste kvaliteedi parandamise ja töö kiirendamise abil. Me teeme täiesti tavalist tootmise- ja müügitööd, et meie tarbijad ehk meediaväljaanded ETA toodangust huvitatud oleksid.
Seotud lood
Hetkel kuum
Hetkel kuum
“100 inimest pole palka saanud”
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Podcastid
Enimloetud
1
2
“See äri tegeleb praegu ellujäämisega”
3
- PRO
Suur uusarenduste ülevaade
4
Ühtne Venemaa saab riigiduumas absoluutse enamuse
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele