«Investeerija võiks olla mõni rahvusvaheline pank, näiteks Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupank,» teatas Lipstok.
Mõeldav on ka tehnoloogia omanikfirma IMPCO Voest Alpine Pulping Technologies osalemine, kuid mitte täielikult, tõdes Lipstok. Arvatavasti Saksa riigi abiga oleks projekti teostamine võimalik, lisas ta.
Kohtumisel Saksamaa majandusministri Günter Rexrodtiga eraldi tselluloositehasest ei räägitud, kinnitas Lipstok.
«Ütlesin, et tutvusime tehase tehnoloogiaga, mille peale ta mõistvalt noogutas,» märkis Lipstok.
Eesti Saksamaa saatkonna majandusnõunik Andres Pajuste on öelnud, et uue tehase rajamine läheb maksma vähemalt 500 miljonit USA dollarit ehk 6 miljardit krooni.
Uue tehnoloogia väljatöötanud ASAM Technologie GmbH veenis, et tehnoloogiauuringud on täpsed, ütles Piret Karmo välisinvesteeringute agentuurist. «Nende huvi on rakendada tehnoloogiat Euroopas, praegu on üks selline tehas USAs moderniseerimisel,» kinnitas ta.
Karmo sõnul märgiti kohtumisel, et Eesti riik võiks finantseerida tehase tasuvusuuringut. «Täna on vaja teha eeluuring kõigis tehase ehitamisega seonduvates küsimustes,» lausus Lipstok.
«Tehase toormeks vajalik puit on Eestis olemas. Meil on võsa küll, mida raiuda,» kinnitas Lipstok. Metsaameti ametnike vastupidised avaldused on täiesti vastutustundetud, lisas ta.