Paljassaare Kalatööstusele on Kesk-Euroopa turud perspektiivsed. Veelgi enam, me oleme kaubelnud sellel turul -- Poolas, T?ehhis, Sloveenias, Slovakkias, Bulgaarias -- 1992. aastast alates. Tõsi küll, see turuosa on nüüd viimasel ajal mõneti vähenenud. Poolasse tuli tugevaid konkurente juurde, lisaks kõrged tollitariifid.
Bulgaariaga kauplemisest olime sunnitud loobuma, kuna nad ei olnud maksevõimelised. Ungariga läheb enam-vähem stabiilselt.
Meie toodangule -- kalapulkadele ja -burgeritele -- seal, st Kesk-Euroopas, turgu on. Üldse läheb meie toodangust välja, kui kaasa arvata Balti riigid, Venemaa ja Ukraina, kaheksakümmend-kaheksakümmend viis protsenti.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kaupleme ka Lääne-Euroopas, kuigi seoses Soome ühinemisega Euroopa Liiduga on meil kauba müük Soome järsult vähenenud, umbes kolm korda. Kauplemine jätkub edukalt Norraga.
Tollimaksud segavad meid palju. Me oleme nende tõttu justkui blokaadis.
Tänasel päeval ma ei üt-leks, et ta väga perspektiivne on. Meie jaoks on ta kahtlemata huvitav turg. Ma arvan, et selle turu perspektiiv meie jaoks avardub.
Autotööstus on Kesk-Euroopa riikides suhteliselt nõrgas seisus ja elab üle reorganiseerimise perioodi, mil väliskapital tuleb sisse ja hakkab neid tehaseid üles upitama. Probleemiks on, et kui tuleb välisinvestor, siis reeglina toob ta kaasa sajaprotsendiliselt oma endised allhankijad, seda vähemalt käivitamise hetkeks ja mingiks perioodiks peale käivitamist. Uutel tegijatel kohe alguses sisse tulla on väga keeruline, sest pole usaldust. Seetõttu võetaksegi vanad allhankijad kaasa, et vältida riske, mis võivad tekkida uute allhankijate kaasamisest. Ja kuna niikuinii on investeerimisrisk, siis ei taheta seda rohkem suurenda uute kaasamisega.
Praegu me kaardistame olukorda ja analüüsime protsesse. Usun, et kohalikul toorainel põhinevad tööstused, näiteks mööblitööstus, võiksid Kesk-Euroopas proovida. Teisele kohale tooksin toiduainetööstuse, sest Eesti peamine ekspordiartikkel on toiduained.