Järvakandi klaasitehas on sattunud krahhi äärele
GGI-Eesti tuumikinvestor, USA klaasifirma General Glass International (GGI) peatas tootmistegevuse Järvakandi klaasitehases umbes kolm kuud tagasi, kuna vananenud seadmetega ei olnud enam otstarbekas klaasi toota. Ettevõtte 200 töötajast saadeti enamik tootmise seiskumise järel sundpuhkusele. Firma omanikud hakkasid otsima investorit, kelle abiga sooviti GGI-Eesti seadmeid uuendada.
GGI-Eesti omanike palvel investoreid otsinud ASi RETi Arengugrupi direktor Mehis Pilv ütles, et Järvakandi klaasitehase 1928. aastast pärit tootmisseadmete rekonstruktsiooniks ja tehase käivitamiseks on vaja kümneid miljoneid kroone. Tema sõnul pole aga seni leitud investorit, kes oleks nõus nii suure summa klaasitootmise taastamisse investeerima. «Praegu on Järvakandis üsna kurb seis,» kommenteeris Pilv.
Ta rääkis, et tehase võib tööle panna ka lihtsamate vahendite ja väiksemate kulutuste abil, kuid klaasi omahind ei oleks sellisel juhul enam konkurentsivõimeline näiteks praegu laialt levinud odava Hiina klaasiga.
Pilv rääkis, et ka GGI-Eesti emafirma GGI esindajad, kes käisid möödunud nädalal Järvakandi klaasitehase edasiste võimalustega tutvumas, ei ole enam kindlad tehase taaskäivitamise otstarbekuses. «Sellel nädalal faksivad nad Eestisse oma lõpliku seisukoha selles küsimuses,» teatas Pilv.
Eesti riigile kuulub 20% GGI-Eesti aktsiatest.
Majandusministeeriumi osakonnajuht Innar Uuetoa teatas samuti, et Järvakandis lehtklaasitootmise taastamiseks ei ole GGI-Eesti ameeriklastest omanikud raha leidnud.
Äriplaani järgi, mis näeb ette klaasitehase täieliku rekonstruktsiooni, vajab GGI-Eesti 4--5 miljonit USA dollarit. Uuetoa sõnul peavad investorid klaasitootmist ja selle äriplaanikohast transporti USAsse liiga riskantseks.
«Ameeriklastel olid läbirääkimised Saraatovi klaasitehasega, et see investeeriks Järvakanti ja aitaks klaasi Venemaal turustada, kuid mingit vastust pole me läbirääkimiste kohta saanud. Ootame ametlikku vastust Ameerikast 12. maiks,» lausus Uuetoa.
Kui GGI ei soovi Eesti riigilt aktsiaid osta, milleks neil on eelisostuõigus, siis müüakse need kellelegi teisele. «Lehtklaasi tootmise asemel tuleb ümber orienteeruda mõnele teisele tootmisalale,» teatas Uuetoa.
Järvakandi alevi majandusnõunik Kalev Pihor ütles, et hetkel istub suur osa klaasitehase 200 töötajaist 408kroonise palgaga sundpuhkusel.
«Osa inimesi on leidnud endale mõne lisatuluallika, teistele on alevivalitsus maksnud ühekordseid toetusi,» rääkis Pihor.
Ta märkis, et olukord Järvakandis ei ole küll traagiline, aga võiks olla muidugi parem. Hetkel on 1900 elanikuga alevis registreeritud kümmekond töötut, kuid juhul kui klaasitehas päris kinni pannakse, tuleb neid juurde, rääkis Pihor. Tema sõnul langetatakse otsus klaasitehase edasise saatuse kohta 15. mail.