Varjatud naftatüli Bosporuse väinade pärast

Juba 1994. aastal kehtestas Türgi seda konventsiooni rikkudes niinimetatud Musta mere väinade läbimise reglemendi.

Türgi pool on oma seisukohta põhjendanud keskkonnakaitse põhimõtetega, kuid paljude ekspertide arvates soovib Türgi sedapuhku avaldada survet naftajuhtme rajamiseks läbi oma territooriumi.

Venemaa arvates on mitu uuringut näidanud, et Türgi poolt kontrollitavates väinades puudub elementaarne navigatsiooniseadmestik, seal ei täideta meresõidureegleid ning paljude laevade tehniline seisund ei vasta nõuetele. Kui need puudused kõrvaldada, siis võiks ekspertide arvates Musta mere väinu läbida pragusest kaks korda rohkem tankereid, ilma et oht suureneks.

Venemaa kütuse- ja energeetikaministeeriumi esindaja sõnul on rahvusvahelisel tasandil juba arutatud moodsa navigatsioonisüsteemi rajamist Musta mere väinades, kusjuures ehitust finantseeriksid väinu kasutavad riigid proportsionaalselt.

Pärast kolm aastat Venemaa, Kasahstani ja Omaani ning kaheksa naftafirma vahel peetud kõnelusi jõudsid pooled kokkuleppele, kuidas jagunevad aktsiad konsortsiumis, mis hakkab ehitama 1500 km pikkust naftajuhet Kasahstani Tengizi naftaleiukohast Musta mere Novorossiiski sadamasse.

Nafta tootmiseks on loodud ühisfirma, mille osanikud on Kasahstani riik ning USA firmad Chevron ja Mobil, kellele kuulub kolm neljandikku aktsiatest. Chevron on projekti juba investeerinud 6,2 mld Eesti krooni ulatuses.

Naftajuhtme ehitus läheb maksma 17 miljardit krooni ja selle haldamiseks on loodud eraldi konsortsium. See on esimene kord, kui lääne naftafirmad on hakanud osanikuks suures naftajuhtmes, mis läbib Venemaa territooriumi. ITAR-TASS-ETA-DI