12 mai 1996

Kuidas tuleb investeering Eestisse?

Välisinvesteeringu teekond sihtriiki algab välisfirma juhatuse põhimõttelisest otsusest, räägib Eesti välisinvesteeringute agentuuri peadirektor Jüri Sakkeus. Seejärel koostavad spetsialistid nimekirja potentsiaalsetest sihtriikidest, jätkab ta.

Sakkeuse sõnul peab Eesti olema välisturul nähtav, et sattuda välisinvestorite tähelepanu alla. Eestit Põhja-Euroopaga siduv arengukontseptsioon on välisinvestori jaoks atraktiivsem kui üldlevinud kontseptsioon Balti riikide arengust, teab Sakkeus.

Siiani on kõige enam otseinvesteeringuid Eestisse teinud Skandinaavia riigid Soome (22%) ja Rootsi (20%). Sakkeus väidab, et Eestisse investeerimise huvid varieeruvad. Soome ja Rootsi firmad näevad võimalust laieneda ja samas kaitsta koduturgu.

Soome kapitalil põhineva ASi Elqotec tegevdirektori Ilmar Peterseni sõnul oli emafirmas 1991. aastal kaalumisel investeerimine Venemaale, Lätti, Leetu ja Eestisse. Otsuse langetamisel Eesti kasuks said määravaks geograafiline lähedus, kultuuriline sarnasus ja madalad tootmiskulud, lausub Petersen.

1994. aastal Salvosse investeerinud Itaalia kontsern HTM Holding Group otsis võimalust vähendada tootmiskulusid, räägib ASi HTM Sport Eesti peadirektor Mario Marcolin. Eesti kõrval oli kõne all ka Jugoslaavia, ütleb ta, kuid Eesti poliitiline situatsioon on stabiilsem ja Salvol oli suusasaabaste tootmiseks vajalik oskusteave olemas.

ASis Eesti Gaas 15 protsendiga osalev Ruhrgas AG kasutas ära Eestis erastamise tõttu avanenud võimaluse, kinnitab Ruhrgasi pressiesindaja Astrid Zimmermann. Teistes Balti riikides sellist võimalust ei olnud, praegu käivad läbirääkimised Läti gaasifirmaga, lisab ta.

Jüri Sakkeuse sõnul meelitavad Euroopa Liidu riikide investoreid Eestisse ka Venemaa lähedus ja odav tööjõud Euroopa Liidu tollipiirides.

Investeeringu sihtriigi valimise viimasel etapil annavad spetsialistid kogutud informatsiooni edasi firma juhatuse liikmetele, kes teevad lõpliku investeerimisotsuse, lausub Sakkeus.

Välisinvesteeringute agentuuri osakonnajuhataja Agu Remmelgas räägib, et 1994. aastal tundis Saksa autotööstusfirma Leonische Trachtwerke huvi Eesti, T?ehhi, Ungari, Slovakkia ja Poola vastu.

Eesti transpordiskeem ei vastanud aga Saksa firma nõudmisele ja investeering tehti T?ehhisse, kommenteerib Remmelgas.

Hetkel kuum