2. juuni 1996
Jaga lugu:

Milleks kasutatakse riiulifirmasid ja mis neist edasi saab?

- Sõltub sellest, miks keegi firma ostis. Võis juhtuda, et oli mingi hea leping, millest tuli ühe päevaga kinni hakata. Sellest ühest lepingust võis areneda väga perspektiivikas majandustegevus. Võib-olla oli aga vaja vormistada mingi ostu-müügitehing. Riiulifirmasid on ostetud ka kiirete kinnisvaratehingute tegemiseks, mida ei tahetud siduda mingi konkreetse firmaga. Võis olla ka nii, et inimesel oli aktsiaselts olemas, kuid seal oli veel neli osanikku. Mingi ühe tehinguga võis saada suurt vaheltkasu, mida ta ei tahtnud teistega jagada. Sellise firma tegevus võiski lõppeda ühe tehinguga.

Seoses uue äriseadustiku jõustumisega on võimalus teha valmiskujul osaühingud, kus minimaalne aktsiakapital on 10 000 krooni, ja hakata osakuid edasi müüma. Need on sisuliselt samad, mis endised aktsiaseltsid. Põhimõtteliselt on edaspidi võimalik riiulifirmadele teha ka aktsiaseltse, kuid siis peab olema piisvalt vaba kapitali, mida selle alla seisma panna.

- Firma registreerimine võtab aega ja tema põhikirja tegemine vajab kogemust. Kui tekkis hea äriidee, siis oli otsarbekas kellelegi maksta ja saada paari tunniga firma omanikuks, järgmisel tunnil teha aga miljonitesse ulatuvaid majanduslikke operatsioone.

Firmal võis olla näiteks otstarbekas teha väljaspool oma firmat mingi suurem tehing, mida ta ei tahtnud läbi põhifirma lasta.

Ma arvan, et mõiste riiulifirma kaob ära, kuna ükski firma ei saa selle alla nii palju raha kinni panna.

Enamikus riikides on firma registreerimine väga lihtne, et mitte takistada äritegevust. Eestis on see -- vähemalt lähiaastatel -- keeruline. Riiulifirmadel olid muidugi omad miinused, mida tahetakse kõrvaldada. Nagu elus ikka -- et saada mõned plussid juurde, tuleb kaela võtta mõned miinused. Eks elu peab näitama, mis on praegu valitud teel positiivset ja mis negatiivset. Praegu pole see veel probleem, sest igal ettenägelikul ärimehel on paar firmat riiulil.

- Turismis ei kasutata reeglina riiulifirmasid. Me maksame makse ainult kümnelt ja viieteistkümnelt protsendilt vahendustasult.

Ka teistes firmades pole mul riiulifirma kasutamine praegu otstarbekas. See oleks vajalik sel juhul, kui oleks näha korralik tulu, mida ma peaksin ära kantima. Riiulifirmasid kasutavad suhteliselt suure kasumi ja väikeste tootmiskuludega firmad.

Eestis on riiulifirmad väga levinud, isegi pankadel on nad olemas.

Ma ei usu, et keegi suudaks välja mõelda süsteemi, millega riiulifirmasid saaks vältida. Riigid arendavad oma süsteemi paarkümmend aastat ja ka siis ei suuda nad seda teha -- näiteks nagu meie põhjanaabrid. Igal juhul on seadustes mingid augud sees ja riiulifirmad jäävad tegutsema, ükskõik mis viisil.

Riigi seisukohast on see negatiivne nähtus, omanikule on nad positiivsed. Riigi jaoks on negatiivne joon maksupoliitika kõrvalejuhtimine.

Jaga lugu:
Hetkel kuum