Teenistujate ametiliidud surusid läbi lisaeelarve

Riigikogu rahandusko-misjoni esimees Olev Raju põhjendas lisaeelarve vajadust sellega, et eelarvejääke on raske ette näha, kuna ei saa ennustada, palju laekub jõulude ajal sisseostetud kaupadelt käibemaksu ja jõulupreemiatelt tulumaksu. Lisaeelarve 82 miljonist kroonist 50 miljoni eraldamine kultuuri- ja haridustöötajate palkade tõusuks on rahandusminister Mart Opmanni sõnul seotud teenistujate ametiliitude organisatsiooni (TALO) ja valitsuse vahelise kokkuleppega.

«Jumal tänatud, et ta nüüd nii kaugele jõudis, nagu süda isegi kripeldas kogu aeg,» ütles rahanduskomisjoni esimees Olev Raju.

Rahandusministeeriumi asekantsleri Tiit Saadi sõnul makstakse osale töötajatele kõrgem palk välja tagasiulatuvalt alates selle aasta algusest, osal tõuseb see alates juulist, osal alles novembris-detsembris.

Täiendavad vahendid riigieelarvest ei puuduta aga kutsekoolide pedagoogide ja looduskaitsealade ekskursioonijuhtide palku, kes on samuti kultuuritöötajad.

Saat vastas riigikogu liikmete arupärimisele, et valitsus ei saanud haridustöötajate palgatõusu laiendada nendele koolidele, kes ei ole TALO kollektiivliikmed.

Opmann meenutas, et valitsus tõstis õpetajate palku eelmise aasta oktoobris, ent sellega ei lahendatud mitte õpetajate palgaprobleemi, vaid teravdati palgaküsimust kogu teadus- ja kultuurisüsteemis.

«Julgen väita, et lahendus sündinuks ka ilma kokkuleppeta TALOga,» ütles Opmann. Ta lisas: «Tõsi, meil oli palgatõus kavandatud 1997. aastaks ning see pidi korda seadma palkade suhtekategooriad erinevate haridus- ja kultuuritöötajate vahel.»

Valitsuse reservfondi täiendamiseks läks lisaeelarvest 30 miljonit krooni. Aastavahetusel oli valitsuse reservfondis 143 miljonit krooni, sellest 69 miljonit sihtotstarbelisena.

«Nii et tegelikult oli seal 87 miljonit krooni,» täpsustas Opmann. «Elu on näidanud, et vähemaga kui 120 miljonit krooni valitsus aastaseid vajadusi katta ei suuda.»

Valitsuse reservfondi täiendamise vajadust põhjendas Olev Raju sellega, et riigieelarve arutamisel peavad parandusettepanekute tegijad näitama ka katteallikad ning nii viitabki enamik rahanduse nüansse mittejagavaid riigikogu liikmeid valitsuse reservfondile. Lisaeelarvega jõuti peaaegu tagasi esialgse reservfondiks ettenähtud summani.

Kahe miljoni krooni eraldamine hasartmängude korraldajatele oli seotud sellega, et hasartmängumaksu seaduse alusel teevad korraldajad konkreetse programmi ja ürituse finantseerimiseks korraldatavatelt loteriidelt maksed riigi eelarvesse, kuid hasartmängumaksu nõukogu ei saa neile makstud summa ulatuses ürituste korraldamiseks raha eraldada.

Opmann ei välistanud, et sellel aastal taotleb valitsus ka teise lisaeelarve vastuvõtmist.

Aasta esimestel kuudel on riigieelarvesse laekunud planeeritust vähem raha, ent Opmanni sõnul on märgata optimistlikku tendentsi. «Ma arvan, et juuni ja juuli näitavad, kuidas me maksupettustest oleme tegelikult jagu saanud,» lisas rahandusminister.