Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Teenistujate ametiliidud surusid läbi lisaeelarve

    Riigikogu rahandusko-misjoni esimees Olev Raju põhjendas lisaeelarve vajadust sellega, et eelarvejääke on raske ette näha, kuna ei saa ennustada, palju laekub jõulude ajal sisseostetud kaupadelt käibemaksu ja jõulupreemiatelt tulumaksu. Lisaeelarve 82 miljonist kroonist 50 miljoni eraldamine kultuuri- ja haridustöötajate palkade tõusuks on rahandusminister Mart Opmanni sõnul seotud teenistujate ametiliitude organisatsiooni (TALO) ja valitsuse vahelise kokkuleppega.
    «Jumal tänatud, et ta nüüd nii kaugele jõudis, nagu süda isegi kripeldas kogu aeg,» ütles rahanduskomisjoni esimees Olev Raju.
    Rahandusministeeriumi asekantsleri Tiit Saadi sõnul makstakse osale töötajatele kõrgem palk välja tagasiulatuvalt alates selle aasta algusest, osal tõuseb see alates juulist, osal alles novembris-detsembris.
    Täiendavad vahendid riigieelarvest ei puuduta aga kutsekoolide pedagoogide ja looduskaitsealade ekskursioonijuhtide palku, kes on samuti kultuuritöötajad.
    Saat vastas riigikogu liikmete arupärimisele, et valitsus ei saanud haridustöötajate palgatõusu laiendada nendele koolidele, kes ei ole TALO kollektiivliikmed.
    Opmann meenutas, et valitsus tõstis õpetajate palku eelmise aasta oktoobris, ent sellega ei lahendatud mitte õpetajate palgaprobleemi, vaid teravdati palgaküsimust kogu teadus- ja kultuurisüsteemis.
    «Julgen väita, et lahendus sündinuks ka ilma kokkuleppeta TALOga,» ütles Opmann. Ta lisas: «Tõsi, meil oli palgatõus kavandatud 1997. aastaks ning see pidi korda seadma palkade suhtekategooriad erinevate haridus- ja kultuuritöötajate vahel.»
    Valitsuse reservfondi täiendamiseks läks lisaeelarvest 30 miljonit krooni. Aastavahetusel oli valitsuse reservfondis 143 miljonit krooni, sellest 69 miljonit sihtotstarbelisena.
    «Nii et tegelikult oli seal 87 miljonit krooni,» täpsustas Opmann. «Elu on näidanud, et vähemaga kui 120 miljonit krooni valitsus aastaseid vajadusi katta ei suuda.»
    Valitsuse reservfondi täiendamise vajadust põhjendas Olev Raju sellega, et riigieelarve arutamisel peavad parandusettepanekute tegijad näitama ka katteallikad ning nii viitabki enamik rahanduse nüansse mittejagavaid riigikogu liikmeid valitsuse reservfondile. Lisaeelarvega jõuti peaaegu tagasi esialgse reservfondiks ettenähtud summani.
    Kahe miljoni krooni eraldamine hasartmängude korraldajatele oli seotud sellega, et hasartmängumaksu seaduse alusel teevad korraldajad konkreetse programmi ja ürituse finantseerimiseks korraldatavatelt loteriidelt maksed riigi eelarvesse, kuid hasartmängumaksu nõukogu ei saa neile makstud summa ulatuses ürituste korraldamiseks raha eraldada.
    Opmann ei välistanud, et sellel aastal taotleb valitsus ka teise lisaeelarve vastuvõtmist.
    Aasta esimestel kuudel on riigieelarvesse laekunud planeeritust vähem raha, ent Opmanni sõnul on märgata optimistlikku tendentsi. «Ma arvan, et juuni ja juuli näitavad, kuidas me maksupettustest oleme tegelikult jagu saanud,» lisas rahandusminister.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: turismisektor on kaotanud konkurentsivõimet Eesti on kallim kui Läti ja Lõuna-Euroopa
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Potapenko ja Turõgin antakse USA-le välja
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Valitsus ei jõudnud lisaeelarves kokkuleppele Läänemets: segadus on hoopis suuremaks läinud
Kuigi rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond) loodab veel enne jaanipäeva lasta riigikogul läbi hääletada 175 miljoni euro ulatuses kärpeid, pole valitsusel endal lisaeelarve tegemiseks ikka veel kokkulepet.
Kuigi rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond) loodab veel enne jaanipäeva lasta riigikogul läbi hääletada 175 miljoni euro ulatuses kärpeid, pole valitsusel endal lisaeelarve tegemiseks ikka veel kokkulepet.