Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Dvigateli pankrotiasi jätkub

    «Dvigatel on ise mingil müstilisel moel arestinud meie konto ja seejärel maksnud raha sellele kontole,» selgitas omapärast olukorda DTE Metallitööde ASi esindaja vandeadvokaadi abi Sanjay Jaanus Mody Viktor Kaasiku advokaadibüroost.
    Tema sõnul saaks kohus Dvigateli pankrotiasja raugemise teel lõpetada ainult juhul, kui see raha on DTE Metallitöödele selgelt kätte makstud. «Praegu ei ole ma üldse kindel, et nad tahavad seda raha maksta,» ütles Mody.
    Ta rääkis, et soovib vältida olukorda, kus pankrot lõpetatakse ära sellisel alusel, et DTE Metallitööde ASile on 1,79 miljonit ära makstud. Hiljem tuleb aga välja, et raha ei ole makstud, vaid mingitel põhjustel arvelt maha võetud ning DTE Metallitööde AS ei ole saanud raha ega Dvigateli pankrotiotsust.
    «Kui nad tõendavad ära, et vaidlustamatult on raha DTE Metallitööde ASile laekunud ja seda raha on võimalik kasutada, siis tõenäoliselt pankrot raugeb,» teatas Mody. «Kui Dvigatel seda ei tõenda, siis ma leian, et neile tuleb pankrot välja kuulutada.»
    Dvigateli vandeadvokaat Aavo Aadli ütles, et teda hämmastas kohtuniku esmaspäevane otsus lükata pankrotiprotsessi edasi 13. augustini. «Raha DTE Metallitööde ASi arvele on ju laekunud ja kohtus on see tõendatud,» kinnitas ta.
    Aadli selgitas, et kuna DTE Metallitööde ASi ja Dvigateli vahel olid kunagi majandussuhted, kus üks oli vahendaja ja teine tellimuste täitja, siis olid neil ka vastastikused nõuded.
    Pankrotiasja käigus on Dvigateli võlg DTE Metallitööde ASi ees 1,79 miljonit krooni, mis on ka pangakon-tole kantud ja kohtus tõendatud. «DTE Metallitööde AS on ise Dvigatelile võlgu ning me esitame firma vastu hagi sisse,» teatas Aadli. Nõude suurus on 2,4 miljonit krooni.
    Tema sõnul on DTE Metallitööde ASi konto arestitud hagi tagamiseks ja tõesti praegu sealt raha kätte ei saa.
    «Kui kohus leiab, et meie hagi ei ole õigustatud, siis milles küsimus, nad saavad oma raha kontolt kätte,» rääkis Aadli.
    Dvigateli finantsdirektori Ants Pilvingu sõnade kohaselt on aga Dvigateli pankrotiasi ja Dvigateli poolt DTE Metallitööde ASi vastu esitatud hagi kaks eri asja ning ta ei saa aru, miks nende esitatava hagiga seoses pankrotiprotsessi edasi on lüka-tud.
    Dvigateli seab see aga raskesse olukorda, kuna paljud projektid, mis klientidega oli plaanis pankroti lõppedes sõlmida, jäävad nüüd poolteiseks kuuks õhku rippuma.
    Sanjay Jaanus Mody sõnul viis Dvigatel ise asja sellise olukorrani ja kohtuniku otsus on mõistetav.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Ukraina taotleb kiirendatud korras NATO liikmelisust
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Septembri elektri börsihind kukkus kolmandiku
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.

Olulisemad lood

Jüri Käo poliitikutele: mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on?
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.