Mitte päris töönarkomaan

- sündis 1967. aastal Tallinnas

- 1985. aastal lõpetas ta Tallinna 21. keskkooli

- 1986--1992 õppis TPI majandusteaduskonnas töökorralduse ja normimise erialal

- 1986--1988 teenis Nõukogude armees

- 1990--1991 õppis Saksamaal Eichstadti katoliikliku ülikooli majandusteaduskonnas

- 1992--1993 töötas Eesti kaubandus-tööstuskojas presidendi abina

- 1993--1994 töötas rahvusvaheliste ettevõtete Eesti liidu tegevdirektorina

- 1994. alates Eesti kaubandus-tööstuskoja peadirektor

Ta võib poe ees naisele helistada ja küsida, mida osta on vaja ning kui naine nimetab kaks asja, jõuab Toomas mõne minuti pärast koju kolmandaga. Ta läheb tuppa maha ununenud lapse jope järele, ent tuleb trepist alla tühjade kätega. «Aga tööasju ta ei unusta,» arvab Katrin, mehel ilmselt pole võimalik kontsentreeruda tema pisiasjadele.

Toomase sõber, Hansa Investeeringute vanemanalüütik Viktor Mahhov rõhutab: «Ei saa märkimata jätta, kuidas ta ohjab oma tööd.» Oma väliskontaktide kaudu on kaubanduskoja juhil Eesti äriilma tutvustamisel palju olulisem roll kui ühel Brüsselis istuval ametnikul.

Kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman nendib, et riigiaparaat ei suhtu kotta ükskõikselt, kuigi pidevalt käib veel antagonistlik kaklus.

Paari aasta jooksul, mil Toomas on koda juhtinud, on selle imago oluliselt muutunud. Varem selle olemasolust peaaegu ei teatud, nüüd on kojast kujunemas üks võimsamaid organisatsioone.

Koja eelmise presidendi Peeter Tammoja sõnul on Eesti kaubandus-tööstuskoda endistes sotsialismimaades ainus, mis oma õiget rolli täidab. «Ja kus mujal maailmas juhib seda nii noor mees, ikka on eesotsas konservatiivne seltskond,» avaldab Tammoja tunnustust.

Katrin möönab, et mees teeb oma tööd hingega. Koos lastega käisid nad vaatamas, kui maja värskelt remonditud sai, kui Mangi mööbel ruumidesse paigutati. Aga päris töönarkomaaniks Katrin abikaasat siiski ei pea. Kolmapäeviti, kui ta aeroobikas käib, peab ta ikka mehele peale käima, et see varem koju tuleks. Aga seitsme kooselatud aasta jooksul on Toomas vaid kaheksal korral laptop'i koju toonud.

Koja arenguga on Toomas rahul. Nüüd tahab ta teha teenuseid liikmete jaoks läbipaistvamaks ja söödavamaks. Liikmed jälle peaksid täpselt teadma, mida nad tahavad. «Me ei ütle kellelegi, et kui tahad rikkaks saada, hakka tootma surnukirste ja müü need Saksamaale. Kui ma teaks, et see on kindel vahend, teeks ma seda ise või palkaks kellegi, kes seda minu heaks teeks,» ei pea koja juht oma ülesandeks firmade eest äri ajada. Küll aga võib Tamsar Põlvamaa mehel, kel olemas puit ja kogemus surnukirstude tegemiseks, aidata leida vajalikke masinaid või partnerit Saksamaalt, kes kirste ostaks.

Toomase väliskontaktide hulk on liiga suur, et seda arvuliselt täpselt teada. Koja sekretär, Ene Klement arvestas, et eelmisel aastal tegi Tamsar 14 ning sellel aastal on käinud 8 välisreisil. Toomas Tamsar oli ka president Meri saatjaks USA ja Mehhiko visiidil.

«Meie kooselu esimesel aastal oli ta kohe aasta Saksamaal, seetõttu on kõik järgmised reisid lühikesed tundunud,» naerab Katrin. Viieaastane Triinu on käinud isaga Rootsis karude pargis ja mägedes koertega sõitmas.

Nende elutoa nurgas, puidust põrandavaasi meenutavas aluses on enam kui tosina riigi lipud. Need näitavad maid, kus Toomas on käinud. «Mõned maad on puudu, alustasime kogumist siis, kui Toomas Nooruse kooriga reisis,» selgitab Katrin.

Koorilaulust tunneb Toomas suurt puudust: «Ega ma naljalt siis ühtegi proovi ikka vahele ei jätnud, kuigi vanemad leidsid algul, et see on aja raiskamine ja ehk oleks midagi mõistlikumat teha.» Aga tema õppis lisaks kitarrimängugi selgeks ning nüüd kasvatab ka oma pojast laulumeest. Katrin lisab, et peres on mehed need, kes viisi peavad. «Meie jälle jookseme kiiresti,» kaitseb Triinu ennast ja ema, kuigi perekonnas olla isa eriti hinnas. Tema ei riidle, temaga koos tüütuid töid ei tehta. Kui ta kodus on, siis on päevakorras lõbustuspargid ja muud lõbud.

«Issi töötab kaubamajas,» teab kaheaastane Timm-Rainer õe õpetusest, et isa töötab kaubakojas. Toomase naine on aga kodune ja tegeleb aktiivselt lapsehoidja otsimisega. «Minu eneseteostus ei ole Toomase eneseteostus,» kinnitab Katrin. Ta ei ole oma tüübilt koduperenaine.

Katrin on lõpetanud pedagoogilises ülikoolis informaatika teaduskonna ja on elukutselt pedagoog. Ta läheks hea meelega õpetajaks, aga Toomase meelest on see see viimane amet. Õpetaja ei saa niigi palju palka, kui lapsehoidjale vaja maksta. Õpetaja oleks närviline, mis tähendaks, et kodus tuleb lastele rõõmutu lapsepõlv, on Toomase vastuargumendid. Kuna Katrinit on seitse aastat töödeldud, on ta nõus otsima arvuti-, statistika- või turu-uuringutealast tööd.

Katrinil mehe ametivalikule etteheiteid ei ole. Koolivend Viktor Mahhovi sõnul annab just see amet Toomasele võimaluse ühiskondlik-poliitilisel tasandil kaasa rääkida, ettevõtjana ta seda teha ei saaks ning talle ei meeldiks kapselduda ühte asja.

Kaubandus-tööstuskoja asejuhataja Erki Urva sõnul on Toomas tüübilt pigem ettevõtja kui ametnik. Toomas Luman leiab, et Toomas Tamsar ei ole ei ametnik ega ettevõtja, pigem tuleviku poliitilise liidri tüüp, kes suudab haarata protsesse ja kellel on hea analüütiline mõtlemine. «Paljud praegused poliitikud neid võimeid ei oma,» on Luman kriitiline.

Kõige suuremat vaeva on kaubanduskoja juht näinud äriseadustikuga ja töö sellega ei ole veel lõppenud. Ühe olulisema kompromissina riigikoguga nimetab Tamsar seda, et õnneks ei sätestatud tingimusteta kohustust moodustada kõigis aktsiaseltsides ja osaühingutes nõukogud. Koja survel pikendati ka ülemineku tähtaegu aktsia- ja osakapitali suurendamiseks.

Tamsare sõnul kardetakse ettevõtjate käest küsida ning ratsionaalsete seaduste asemel valmivad riigiametnikekesksed tekstid.

Üksteise mõistmine on kojal tekkinud majandusministeeriumiga, ent seda pole veel saavutatud rahandus- ja justiitsministeeriumiga. Koja liikmed on tänini tigedad, viidates majandustegevuse seadusele, mida justiitsministeerium varjas, kavandades samal ajal tohutut litsenseerimislainet.

Justiitsministeeriumi asekantsler Juhan Parts lükkab süüdistuse ümber: «See on tugev organisatsioon ja meil sujub koostöö alati hästi.» Parts lisab, et mõned asjad võivad ju olla ettevõtjatele tülikad, aga vajalikud korra kehtestamise huvides, mistõttu tuleks ka majandustegevuse seadus koos arutlusele võtta. «Riigikogulastele on lihtsam selgitada maksumaksjate muresid, ametnikule tunduvalt keerulisem,» kostab kaubandus-tööstuskoja peadirektor.

Oma kogemused on Toomas saanud Münchenis BMWs ja Austria kaubandus-tööstuskojas praktiseerides. TPIs majandust õppides osutus Tamsar üheks 15 üliõpilasest koosneva grupi liikmeks, kes saadeti NList Saksamaale õppima. Ülikooli kaudu sattuski ta BMWsse, kus praktiseeris marketingi, välismaise müügiorganisatsiooni ja finantsosakonnas.

Koolituse Austrias organiseeris TPI lõpetanule kaubandus-tööstuskoja tollane president Peeter Tammoja. «Oli huvitav näha, kuidas see asi toimis, aga et sealt palju oleks üle võtta, seda mitte,» hindab Tamsar Euroopa üht võimsamat kaubanduskoda. Koja liikmeks olek on seal kõigile firmadele kohustuslik ning koja näol oli tegemist bürokratiseerunud ministeeriumilaadse organisatsiooniga.

Nüüdseks 1200 firmat ühendava organisatsiooni juht tegi ametivaliku juba keskkoolipäevil, mil tuli käia Tartus kutsetesti tegemas: «Mul kangesti soovitati matemaatikuks hakata, siis oli vaja teha valik!»