• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 05.08.96, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Mida toob kaasa fondide osakute noteerimine börsil?

Avalike fondide jõudmine börsile on põhimõtteliselt positiivne, see lisab fondidele veelgi suuremat likviidsust. Investoritele tähendab see seda, et fond muutub atraktiivsemaks.
Väide, et fondide börsile laskmine on nagu neile päästerõnga viskamine, ei pea paika. Fondide struktuur on nii välja kujunenud, et fondid ei ole kriitilise krahhi äärel, kui ei tule just suuri börsikrahhe jms. Suurematel fondidel on kindlasti huvi ennast börsil noteerida just nimelt laiema tuntuse ja kaubeldavuse saavutamiseks.
Fondid töötavad praegu põhimõtteliselt küllalt korrektselt. Loomulikult on selle aluseks asjaolu, et börsil on olnud väga suured tõusud ja kasumid on olnud väga suured. Tõenäoliselt suurem selekteerumine tuleb välja siis, kui turg muutub stabiilsemaks, siis on näha, kes suudab osavamini fonde hallata.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Investeerimisfondidel praegu turul ruumi on. Põhilised nendest on aktsiafondid, mis on populaarsed seetõttu, et pakuvad suuremat tulu.
Kuna Eesti investor on suure tuluga ära hellitatud, siis eelistatakse aktsiafonde intressifondidele.
Viimasel börsi juhatuse koosolekul tehti, jah, reglementi selline parandus, et oleks võimalik noteerida ka avalikke fonde. Näiteks Balti Kasvufondil on palju välispartnereid ja ta taotleb sellepärast enda ühiku noteerimist börsil. Sellel muidugi sügavat sisu ei ole, sest ühikuga ju teatavasti kaubelda ei saa. Teised fondid pole seni börsil noteerimiseks soovi avaldanud. Aga varem või hiljem hakkab börsi juures toimima nii-öelda fondide list, kus fondid teatavad börsile oma ühiku hinna.
Praegu eksisteerivatel fondidel pole olnud eriti pikka tegutsemisaega. Avatud fondidest on Balti Kasvufond kõige vanem, meie oleme teised.
See, et Eesti turg võiks praegu eksisteerivatele fondidele kitsaks jääda, ei vasta tõele. Praegu on fondide kaudu investeeritud ikkagi väga väikesed summad, mujal maailmas on aga see põhiline investeerimismoodus. Praegu on väga palju inimesi otse aktsiatesse investeerinud, kuid ilmselt hakatakse edaspidi investeerima rohkem fondidesse, kus risk on väiksem, kuna portfell on koostatud nii, et mingi tõus seal ikka on.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 2 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele