Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mida toob kaasa fondide osakute noteerimine börsil?

    Avalike fondide jõudmine börsile on põhimõtteliselt positiivne, see lisab fondidele veelgi suuremat likviidsust. Investoritele tähendab see seda, et fond muutub atraktiivsemaks.
    Väide, et fondide börsile laskmine on nagu neile päästerõnga viskamine, ei pea paika. Fondide struktuur on nii välja kujunenud, et fondid ei ole kriitilise krahhi äärel, kui ei tule just suuri börsikrahhe jms. Suurematel fondidel on kindlasti huvi ennast börsil noteerida just nimelt laiema tuntuse ja kaubeldavuse saavutamiseks.
    Fondid töötavad praegu põhimõtteliselt küllalt korrektselt. Loomulikult on selle aluseks asjaolu, et börsil on olnud väga suured tõusud ja kasumid on olnud väga suured. Tõenäoliselt suurem selekteerumine tuleb välja siis, kui turg muutub stabiilsemaks, siis on näha, kes suudab osavamini fonde hallata.
    Investeerimisfondidel praegu turul ruumi on. Põhilised nendest on aktsiafondid, mis on populaarsed seetõttu, et pakuvad suuremat tulu.
    Kuna Eesti investor on suure tuluga ära hellitatud, siis eelistatakse aktsiafonde intressifondidele.
    Viimasel börsi juhatuse koosolekul tehti, jah, reglementi selline parandus, et oleks võimalik noteerida ka avalikke fonde. Näiteks Balti Kasvufondil on palju välispartnereid ja ta taotleb sellepärast enda ühiku noteerimist börsil. Sellel muidugi sügavat sisu ei ole, sest ühikuga ju teatavasti kaubelda ei saa. Teised fondid pole seni börsil noteerimiseks soovi avaldanud. Aga varem või hiljem hakkab börsi juures toimima nii-öelda fondide list, kus fondid teatavad börsile oma ühiku hinna.
    Praegu eksisteerivatel fondidel pole olnud eriti pikka tegutsemisaega. Avatud fondidest on Balti Kasvufond kõige vanem, meie oleme teised.
    See, et Eesti turg võiks praegu eksisteerivatele fondidele kitsaks jääda, ei vasta tõele. Praegu on fondide kaudu investeeritud ikkagi väga väikesed summad, mujal maailmas on aga see põhiline investeerimismoodus. Praegu on väga palju inimesi otse aktsiatesse investeerinud, kuid ilmselt hakatakse edaspidi investeerima rohkem fondidesse, kus risk on väiksem, kuna portfell on koostatud nii, et mingi tõus seal ikka on.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Päästerõngas kõigile ei päästa kedagi
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nüüd on see siis käes – Eesti kinnisvaraturul hakkab kuk ..., tähendab, juhtuma
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Finantsinspektsioon tegi Coop Pangale ettekirjutuse
Finantsinspektsioon tegi Coop Panga gruppi kuuluvale kahele ettevõttele ettekirjutuse, mille järgi tuleb Coop Pangal täiustada krediidiriski juhtimist ja kontrollimist ning Coop Finants peab suuremat tähelepanu pöörama klientide krediidivõimelisuse hindamisele ning muutma sellega seoses oma sisemisi protseduure, selgub täna avaldatud Finantsinspektsiooni pressiteatest.
Finantsinspektsioon tegi Coop Panga gruppi kuuluvale kahele ettevõttele ettekirjutuse, mille järgi tuleb Coop Pangal täiustada krediidiriski juhtimist ja kontrollimist ning Coop Finants peab suuremat tähelepanu pöörama klientide krediidivõimelisuse hindamisele ning muutma sellega seoses oma sisemisi protseduure, selgub täna avaldatud Finantsinspektsiooni pressiteatest.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pereettevõtja: tippjuhtimine on nagu matšeetega võsas raiumine
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Trind Ventures käivitas 55miljonise riskifondi
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.