• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mida toob kaasa fondide osakute noteerimine börsil?

    Avalike fondide jõudmine börsile on põhimõtteliselt positiivne, see lisab fondidele veelgi suuremat likviidsust. Investoritele tähendab see seda, et fond muutub atraktiivsemaks.
    Väide, et fondide börsile laskmine on nagu neile päästerõnga viskamine, ei pea paika. Fondide struktuur on nii välja kujunenud, et fondid ei ole kriitilise krahhi äärel, kui ei tule just suuri börsikrahhe jms. Suurematel fondidel on kindlasti huvi ennast börsil noteerida just nimelt laiema tuntuse ja kaubeldavuse saavutamiseks.
    Fondid töötavad praegu põhimõtteliselt küllalt korrektselt. Loomulikult on selle aluseks asjaolu, et börsil on olnud väga suured tõusud ja kasumid on olnud väga suured. Tõenäoliselt suurem selekteerumine tuleb välja siis, kui turg muutub stabiilsemaks, siis on näha, kes suudab osavamini fonde hallata.
    Investeerimisfondidel praegu turul ruumi on. Põhilised nendest on aktsiafondid, mis on populaarsed seetõttu, et pakuvad suuremat tulu.
    Kuna Eesti investor on suure tuluga ära hellitatud, siis eelistatakse aktsiafonde intressifondidele.
    Viimasel börsi juhatuse koosolekul tehti, jah, reglementi selline parandus, et oleks võimalik noteerida ka avalikke fonde. Näiteks Balti Kasvufondil on palju välispartnereid ja ta taotleb sellepärast enda ühiku noteerimist börsil. Sellel muidugi sügavat sisu ei ole, sest ühikuga ju teatavasti kaubelda ei saa. Teised fondid pole seni börsil noteerimiseks soovi avaldanud. Aga varem või hiljem hakkab börsi juures toimima nii-öelda fondide list, kus fondid teatavad börsile oma ühiku hinna.
    Praegu eksisteerivatel fondidel pole olnud eriti pikka tegutsemisaega. Avatud fondidest on Balti Kasvufond kõige vanem, meie oleme teised.
    See, et Eesti turg võiks praegu eksisteerivatele fondidele kitsaks jääda, ei vasta tõele. Praegu on fondide kaudu investeeritud ikkagi väga väikesed summad, mujal maailmas on aga see põhiline investeerimismoodus. Praegu on väga palju inimesi otse aktsiatesse investeerinud, kuid ilmselt hakatakse edaspidi investeerima rohkem fondidesse, kus risk on väiksem, kuna portfell on koostatud nii, et mingi tõus seal ikka on.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Investori kogemus: kriisiks valmistumisel võib kaotada palju rohkem
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Raadiohommikus: ärikinnisvara trendidest ja IT-sektori tööjõuprobleemidest
US Real Estate'i juhatuse esimehe Aavo Kokaga räägime ärikinnisvara trendidest ja sellest, kui oluline roll on COVIDiga võitluses ruumide ventilatsioonil.
US Real Estate'i juhatuse esimehe Aavo Kokaga räägime ärikinnisvara trendidest ja sellest, kui oluline roll on COVIDiga võitluses ruumide ventilatsioonil.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.