• OMX Baltic−0,21%297,73
  • OMX Riga−0,17%862,35
  • OMX Tallinn0,1%1 955,68
  • OMX Vilnius−0,39%1 143,3
  • S&P 5000,13%5 282,7
  • DOW 30−1,33%39 142,23
  • Nasdaq −0,13%16 286,45
  • FTSE 1000,00%8 275,66
  • Nikkei 2251,03%34 730,28
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%93,45
  • OMX Baltic−0,21%297,73
  • OMX Riga−0,17%862,35
  • OMX Tallinn0,1%1 955,68
  • OMX Vilnius−0,39%1 143,3
  • S&P 5000,13%5 282,7
  • DOW 30−1,33%39 142,23
  • Nasdaq −0,13%16 286,45
  • FTSE 1000,00%8 275,66
  • Nikkei 2251,03%34 730,28
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%93,45
  • 05.08.96, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Mida toob kaasa fondide osakute noteerimine börsil?

Avalike fondide jõudmine börsile on põhimõtteliselt positiivne, see lisab fondidele veelgi suuremat likviidsust. Investoritele tähendab see seda, et fond muutub atraktiivsemaks.
Väide, et fondide börsile laskmine on nagu neile päästerõnga viskamine, ei pea paika. Fondide struktuur on nii välja kujunenud, et fondid ei ole kriitilise krahhi äärel, kui ei tule just suuri börsikrahhe jms. Suurematel fondidel on kindlasti huvi ennast börsil noteerida just nimelt laiema tuntuse ja kaubeldavuse saavutamiseks.
Fondid töötavad praegu põhimõtteliselt küllalt korrektselt. Loomulikult on selle aluseks asjaolu, et börsil on olnud väga suured tõusud ja kasumid on olnud väga suured. Tõenäoliselt suurem selekteerumine tuleb välja siis, kui turg muutub stabiilsemaks, siis on näha, kes suudab osavamini fonde hallata.
Investeerimisfondidel praegu turul ruumi on. Põhilised nendest on aktsiafondid, mis on populaarsed seetõttu, et pakuvad suuremat tulu.
Kuna Eesti investor on suure tuluga ära hellitatud, siis eelistatakse aktsiafonde intressifondidele.
Viimasel börsi juhatuse koosolekul tehti, jah, reglementi selline parandus, et oleks võimalik noteerida ka avalikke fonde. Näiteks Balti Kasvufondil on palju välispartnereid ja ta taotleb sellepärast enda ühiku noteerimist börsil. Sellel muidugi sügavat sisu ei ole, sest ühikuga ju teatavasti kaubelda ei saa. Teised fondid pole seni börsil noteerimiseks soovi avaldanud. Aga varem või hiljem hakkab börsi juures toimima nii-öelda fondide list, kus fondid teatavad börsile oma ühiku hinna.
Praegu eksisteerivatel fondidel pole olnud eriti pikka tegutsemisaega. Avatud fondidest on Balti Kasvufond kõige vanem, meie oleme teised.
See, et Eesti turg võiks praegu eksisteerivatele fondidele kitsaks jääda, ei vasta tõele. Praegu on fondide kaudu investeeritud ikkagi väga väikesed summad, mujal maailmas on aga see põhiline investeerimismoodus. Praegu on väga palju inimesi otse aktsiatesse investeerinud, kuid ilmselt hakatakse edaspidi investeerima rohkem fondidesse, kus risk on väiksem, kuna portfell on koostatud nii, et mingi tõus seal ikka on.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele