Eesti--Soome laevaühendus eestlaste dikteerida

Artikkel

- Uudised
- 14. august 1996 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti--Soome laevaühendus eestlaste dikteerida
Sel aastal on Tallinki käes olnud juba pikemat aega ligi 50 protsenti reisijateveo turust Tallinna--Helsingi vahelises laevaliikluses. Arvestades seda, et Tallinna--Helsingi liinil tegutseb praegu neli laevafirmat, võib ainukese Eesti firma tulemusega rahule jääda.
Veel mõned aastad tagasi korraldasid Inreko Laevad ja Eesti Merelaevandus laevareise Soome iseseisvalt.
Neist kahest moodustatud ühise, Tallinki kaubamärgi all liinide teenindamisega tegeleva operaatorfirma, ASi Hansa Tee turundusosakonna juhataja Hannes Saarsoo sõnul oli ühinemine tark otsus, mille tõttu on suudetud täna turul edukalt konkureerida.
Praegu Tallinki kaubamärgi all sõitvatest laevadest on Inreko Laevade kaudu turule toodud praegu käigus olevad kaks tiiburit ning reisilaev Vana Tallinn. Eesti Merelaevanduse kaudu on turule toodud reisilaevad Georg Ots, Tallink ja Mare Balticum.
Saarsoo sõnul pole veel kindel, mis saab tulevikus Tallinna--Helsingi vahelisest kiirlaevaliiklusest, sest käesoleval aastal on tagasilöök tabanud mõlemat kiirliiklust harrastavat firmat -- nii Tallinki kui ka Viking Line'i.
Kui Viking Line katsetas eelmisel aastal autokatamaraani, mis oli sõiduautode omanike seas hästi populaarne, siis sel aastal seda enam liinile ei pandud ning sõita tuleb kahe väiksema katamaraaniga. Eelmisel aastal käigus olnud katamaraan ei tasunud laevafirma sõnul ennast lihtsalt ära.
Saarsoo ei usu, et Viking Line jätab järgmisel aastal Eesti ja Soome vahele sõitma ka viimased katamaraanid.
Ka Tallink kasutas eelmisel aastal kolme tiiburit, kuid võttes arvesse alkoholiseaduse muudatusi ning pikka talve, otsustati sel aastal kahe tiiburi kasuks.
Tänaseks on Saarsoo sõnul selge, et kui Eesti poolelt toodaks Tallinna--Helsingi liinile üks kaasaegne katamaraan, loobuks välisfirmad ilmselt kiirlaevaliikluse korraldamisest ning katamaraani liinile toonud firma saaks kiirlaevaliikluse turul juhtohjad enda kätte. Aasta alguses hakkab juhtuma
Saarsoo on arvamusel, Tallinna--Helsingi laevaliikluse turul pole edaspidi ruumi neljale edukale firmale. Mõni neist peab varem või hiljem turult lahkuma, kinnitab Saarsoo.
Muutused leiavad laevafirmade arvestuste kohaselt aset järgmise aasta esimesel poolel. Tänaseks on selge, et sellel aastal on eelmiste aastate pidev reisijate arvu kasv Tallinna--Helsingi liinil peatunud, seega on laevafirmadel aeg hakata oma tegevust veidi korrigeerima ning mõelda, kuidas ja kas jätkata.
Saarsoo sõnul oleneb tuleviku seisukohalt palju ka sellest, kuidas areneb Eesti riik ning milliseid turismi seisukohalt tähtsaid otsuseid võtab vastu vabariigi valitsus.
Praegu on veel raske öelda, mis juhtub laevandusturul siis, kui Eesti ja Soome vahel kehtestatakse viisavabadus.
Saarsoo sõnul oleks põhiline, et saadaks aru, et soomlaste siiatoomine ei ole laevafirmade eralõbu, vaid see on osa turismist, mis toob riigile raha sisse.
Saarsoo sõnul oli esimene poolaasta laevafirmadele küllalt omapärane, firmade tegevust mõjutasid paljud neist mitteolenevad tegurid.
Nimelt hakkas esimesel mail kehtima palju kära tekitanud Soome uus alkoholiseadus, mis tekitas Tallinna--Helsingi vahelisel liinil palju muudatusi.
Selle tõttu oli aprillis Tallinna-reisidele meeletu tung, mis mais asendus tuntava tagasilöögiga. Juunist alates on reisijate arv jälle kasvama hakanud.
Oma mõju avaldas ka külm talv, mistõttu laevad ei saanud liikuda plaani kohaselt. Eriti mõjutas karm talv tiiburite sõidugraafikut. Kui eelmisel aastal hakkasid tiiburid sõitma aprillis, siis nüüd alustati alles mais.
Kui seadused ja ilm poleks vahele astunud, oleks esimene poolaasta olnud firma senises ajaloos kõigi aegade edukaim, tunnistab Saarsoo veidi pettunult.
Esimese seitsme kuuga vedasid Tallinki laevad ligi miljon reisijat, mis on kõigest hoolimata eelmise aasta samast perioodist veidi rohkemgi.
Eelkõige puudutas tagasiminek tiibureid, pärast Soome alkoholiseaduse muudatuste vastuvõtmist on vähenenud tunduvalt nende reisijate arv, kes sõitsid Tallinnasse mõneks tunniks vaid sisseoste tegema.
Praegusel ajal on tiiburite täituvus umbes 70 protsenti. See ei ole küll halb näitaja, kuid eelmisel aastal oli tiiburite täituvus pidevalt vähemalt 90 protsenti, selgitab Saarsoo.
Saarsoo sõnul on tagasiminek ka loogiline, sest eelmisel aastal toimunud kasv ei saanud lihtsalt lõpmatuseni kesta. «Soomlased saavad ükskord lihtsalt otsa,» lisab ta muiates.
Kuigi eelmise aasta alguses ennustasid paljud Tallinki konkurendid, et firma osakaal turul väheneb, siis täna on Saarsoo ütlusel hea tõdeda, et see ei osutunud siiski tõeks.
Tallink otsustas koguni uue laeva turule tuua. Saarsoo sõnul on praegu soomlastele kruiisireise tegev Vana Tallinn praktiliselt kogu aeg lõpuni välja müüdud.
Uus laev on vajalik selleks, et reisijatekohti juurde saada, sest olemasolevad vahendid neid enam rahuldada ei suuda, räägib Saarsoo. Eriti suur puudus on Tallinkil tema sõnul kajutikohtadest, milliseid on Vana Tallinna peal on vähe.
Uus laev hakkaks käima paaris Vana Tallinnaga. Georg Ots jätkab sõitu senise graafikuga.
Saarsoo sõnul rendib Tallink laeva kaheks aastaks ning toob ta liinile 20. septembri paiku.
Enne seda tehakse laevale kuu aega Soomes remonti. Tööde käigus tehakse praegu veel Mare Baltica nime kandval laeval tehnilist laadi ümberehitusi ning sisulisi ümberkorraldusi.
Remonditööde käigus avatakse taas seni suletud Mare Balticumi vöörivisiir.
Saarsoo sõnul on see laeva lühikest sadamasviibimise aega silmas pidades hädavajalik, sest vastasel korral ei jõuta laeva tühjaks laadida. Kuna laev seisab Helsingi sadamas vaid umbes kaks tundi, on Estonia laevaõnnetusest alates kinni keevitatud vöörivisiiri avamine Saarsoo ütluse kohaselt lihtsalt hädavajalik. Stockholmis seisis laev sadamas ju vähemalt üheksa tundi, lisab ta.
Kuna Soome liini puhul on tegemist spetsiifiliselt veidi teistsuguse liiniga kui Rootsi puhul, tuleb liisitaval laeval teha ka sisemisi ümberkorraldusi.
Saarsoo räägib, et kuna reis kestab nüüd lühemat aega, tuleb laeval tõsta toitlustuskohtade ja kaupluste teenindustase kiiremaks ning oluliselt suurendada nende läbilaskevõimet. Tema sõnul polnud Rootsi liini puhul kiirus nii oluline, sest reis kestis kauem ning reisijaid oli vähem.
Teenindustaseme parandamiseks kavatsetakse Saarsoo sõnul investeeerida vähemalt 2,5 miljonit krooni.
Tänaseks on välja valitud ka Mare Balticumi uus nimi, mis tehakse teatavaks kohe, kui laev lõpetab sõitmise Tallinna--Stockholmi liinil ning suundub Soome remonti, seega järgmisel nädalal.
Uue laeva tulekuga suureneb Tallinkil reisijakohtade arv Saarsoo sõnul ligi kolmandiku võrra.
Lisaks annab uus laev võimaluse suurendada ka kaubavedude arvu, sest praegu käigus olevate Georg Otsa ja Tallinki autodekid on Saarsoo sõnul nigelad. Normaalsel tasemel saab firma kaubavedusid hetkel teha vaid Vana Tallinnaga.
Üks muudatus tuleb firmal lähiajal veel. Nimelt hakkab reisilaev Tallink lähitulevikus väljuma D-terminaali juurest, sest nii hajutatakse peaterminaali koormust. Vana Tallinn, Georg Ots ja uus laev väljuvad endiselt peaterminaalist.
Saarsoo sõnul on Helsingis tänavapildis end aktiivselt reklaamiv Tallink kindel, et olemasolevaid laevu suudetakse ka edaspidi praegusel tasemel täita.
Pärast reisiparvlaeva Mare Balticum liiniletulekut hakkab Tallinki kaubamärgi all sõitma neli suuremat laeva -- Georg Ots, Tallink, Vana Tallinn ning uus laev.
Tulevikus kavatsetakse mõni suur laev panna ka hommikuti Soome sõitma. Hommikuse graafiku vajaduse on Saarsoo sõnul tinginud suurenenud nõudlus kaubavedude järele.
Hommikuse graafikuga seoses saavad Eesti firmad oma kauba juba lõunaks Helsingisse toimetada ning jõuavad lõunase reisiga Tallinnasse tagasi.
Hetkel kuum