Rahaliidu kriitilised kuud

Saksa valitsus on juba tutvustanud 1997. a eelarvet ja tänu kantsler Helmut Kohli suurele kokkuhoiupaketile peaks Saksa eelarvedefitsiit alanema 2,55%ni RKTst. Sellest siiski veel ei piisa, kuna majandusringkonnad peavad valitsuse majanduskasvu prognoosi (2,5%) liiga roosiliseks ning kindlasti kohtab säästlik eelarve parlamendis, kus see tuleb esimesele lugemisele septembris, sitket vastuseisu.

Veelgi rohkem probleeme tuleb aga Prantsusmaaga, mille majandusseis on praegu nõrk ning mis analüütikute arvates ei suuda eelarvepuudujäägi nõuet täita.

Investeerimispank Lehman Brothers pidas Prantsusmaa võimalusi «täiesti lootusetuks». HSBC pank pealkirjastas oma EMU-analüüsi mustahumoorika pealkirjaga «neli lõppu ja üks matus».

Ehkki turul valitseb kahtlus rahaliidu nõuete täitmise suhtes, on kummaline, et samal ajal on valuutade ja obligatsioonide hind niisugune, nagu ei oleks EMU tekkes kahtlust. Põhjuseks on asjaolu, et turu arvates mahendatakse konvergentsinõudeid ning EMUsse saavad ka need riigid, kelle eelarvepuudujääk ületab esialgu 3% RKTst. Praegu ei tundu see alternatiiv aga eriti tõenäoline.

EMU stsenaariumide arutamisel esitavad analüütikud kaks rasket küsimust -- missugune näeb EMU välja ja kuidas turg sellele reageerib? Turu reageering sõltub loomulikult sellest, kas tuleb üllatusi või ei tule.

HSBC pakub viit arenguvõimalust. Esimene lähtub turu usust, et EMU loovad tuumikriigid ja ülejäänud jäävad esialgu välja. Teiseks, et EMU tekib õigel ajal ja peaaegu kõigi riikide osavõtul. Kolmandaks lükatakse EMUd vabatahtlikult edasi, neljandaks lükkub see tahtmatult edasi ja viiendaks loobutakse sellest üldse, kui pinge liiga suureks kasvab.

HSBC ennustab, et kui mõne põhilise riigi sügisel esitatav eelarve turgu täielikult ei veena, siis võib valuutaturul tekkida suurim torm pärast 1993. a augustit, mil ELi valuutakursimehhanism (ERM) lagunes. DI