• OMX Baltic0,36%301,09
  • OMX Riga0,11%893,94
  • OMX Tallinn0,29%2 074,65
  • OMX Vilnius0,64%1 210,13
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,32%8 795,34
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,92
  • OMX Baltic0,36%301,09
  • OMX Riga0,11%893,94
  • OMX Tallinn0,29%2 074,65
  • OMX Vilnius0,64%1 210,13
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,32%8 795,34
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,92
  • 03.09.96, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Jugoslaavia vara jaguneb

Keskpangajuhid aktsepteerisid BISi soovi 25. juulil peetud Jugoslaavia lagunemise järgsel esimesel kokkusaamisel. Nende järgmine kohtumine toimub 16. septembril Makedoonias Ohridi linnas. Sellest kohtumisest on Sloveenia keskpanga peadirektori France Arthari sõnul kutsutud osa võtma ka Belgradis asuva Jugoslaavia keskpanga peadirektor, kes esimesel kohtumisel ei osalenud, kuna ei pidanud seda pädevaks arutama 1991. a eelsete varade jaotamist.
Kokku läheb jagamisele Jugoslaavia vara 660 mln dollari eest. BIS leiab, et vara jaotamise aluseks tuleks võtta rahvusvahelise valuutafondi plaan, mille kohaselt Sloveenia saab sellest 16,39%, Horvaatia 28,49, Bosnia 13,2, Makedoonia 5,4 ja püsima jäänud Jugoslaavia 36,52%.
Põhilise osa eks-Jugoslaavia varast moodustab endise Jugoslaavia keskpanga 600 miljoni dollari suurune kullavaru, mis on BISi käes 1991. aastal aset leidnud Jugoslaavia lagunemisest peale.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Nende varade jaotamine on põhieeldus, et uued riigid saaksid ära õiendada endise Jugoslaavia 4,3 miljardi dollari suuruse võla, mis jaotatakse ära analoogse protsentuaalse osa alusel.
Sloveenia ja Horvaatia on esimesed iseseisvunud vabariigid, kes on jõudnud kreeditorriikidega kokkuleppele võla tasumise osas. Sloveenia on lubanud maksta 18% ja Horvaatia 29,5% eks-Jugoslaavia võlgadest. REUTER-ÄP

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 12 p 20 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele