Jugoslaavia vara jaguneb

Keskpangajuhid aktsepteerisid BISi soovi 25. juulil peetud Jugoslaavia lagunemise järgsel esimesel kokkusaamisel. Nende järgmine kohtumine toimub 16. septembril Makedoonias Ohridi linnas. Sellest kohtumisest on Sloveenia keskpanga peadirektori France Arthari sõnul kutsutud osa võtma ka Belgradis asuva Jugoslaavia keskpanga peadirektor, kes esimesel kohtumisel ei osalenud, kuna ei pidanud seda pädevaks arutama 1991. a eelsete varade jaotamist.

Kokku läheb jagamisele Jugoslaavia vara 660 mln dollari eest. BIS leiab, et vara jaotamise aluseks tuleks võtta rahvusvahelise valuutafondi plaan, mille kohaselt Sloveenia saab sellest 16,39%, Horvaatia 28,49, Bosnia 13,2, Makedoonia 5,4 ja püsima jäänud Jugoslaavia 36,52%.

Põhilise osa eks-Jugoslaavia varast moodustab endise Jugoslaavia keskpanga 600 miljoni dollari suurune kullavaru, mis on BISi käes 1991. aastal aset leidnud Jugoslaavia lagunemisest peale.

Nende varade jaotamine on põhieeldus, et uued riigid saaksid ära õiendada endise Jugoslaavia 4,3 miljardi dollari suuruse võla, mis jaotatakse ära analoogse protsentuaalse osa alusel.

Sloveenia ja Horvaatia on esimesed iseseisvunud vabariigid, kes on jõudnud kreeditorriikidega kokkuleppele võla tasumise osas. Sloveenia on lubanud maksta 18% ja Horvaatia 29,5% eks-Jugoslaavia võlgadest. REUTER-ÄP