Oma juhtkirjas ütleb DI: on kahtlane, kas kunagi ükski riikliku süsteemi muutmine on toimunud nii kiiresti ja suhteliselt valutult, nagu Balti riigid on arenenud nõukogude vabariikidest turumajandusega demokraatlikeks riikideks. Loomulikult on olnud probleeme, nagu kuritegevus, pensionäride vaesus ja venelaste rahulolematus. Kuid neid ei tohiks üldise arengu taustal üle tähtsustada.

Rootsi ettevõtete tulekut Baltimaadesse nende aastate jooksul nimetab DI tõeliseks invasiooniks. Kui kolm aastat tagasi tegutses kolmes Balti riigis 500 Rootsi firmat, siis nüüdseks on seal registreeritud juba ligi 1800 Rootsi ettevõtet, kellest mullu aktiivselt tegutses 623.

Käesoleva aasta esimese nelja kuuga on Rootsi firmad investeerinud sellesse piirkonda kokku 2,88 miljardit Eesti krooni. Investeeringute põhjus on väikesed kulud ja kiiresti arenev turg.

Rootsi ettevõtete tulekule on jõudsalt kaasa aidanud Rootsis elavad välisbaltlased, kes on teinud tohutu palju ära Eesti, Läti ja Leedu ning Rootsi firmade koostöö süvendamisel. Teiseks on aidanud suhteid tihendada kindlasti rootslaste seas -- alates riigi juhtkonnast kuni tavainimese tasandini -- levinud tugev sümpaatia Balti rahvaste vastu ehk soov teha heaks 50aastane unustuspatt.

Kui Venemaa ja Baltimaade suhetes ei juhtu midagi dramaatilist, siis ootab eestlasi, lätlasi ja leedulasi tõusva heaolu ja majandusliku kasvu pikaajaline periood, ennustab DI. Läänemere piirkonna julgeolekupoliitilise olukorra areng on igatahes nii Rootsi kui Soome suurim poliitiline prioriteet.

Selle, et Balti küsimus on saanud ka Rootsi asjaks, määras ära NSV Liidu kokkuvarisemine ja Rootsi uus geopoliitiline olukord. Ja mida tihedamad on Rootsi ja Baltimaade majandussidemed, seda stabiilsem on areng Läänemere kallastel, arvab Dagens Industri. DI