USA abi asemele tõelised ärisidemed

Kui 34aastane kalifornialane Greg Mathers kolm aastat tagasi Eestisse reisis, arvas ta eest leidvat hullema olukorra kui Los Angelese tänavatel -- tulistamist, tapmisi ja vargusi. Nii oli rahvusvaheline press temale ja tuhandetele teistele ameeriklastele kirjeldanud elu põhjapoolseimas Balti riigis.

«Siin polnud midagi sellesarnast,» tunnistab kingaärimees praegu.

Veendunud ümbritseva keskkonna sõbralikkuses, jäi Mathers koos reisikaaslasega Tallinnasse esialgu kolmeks kuuks. Kahepeale kulutati ära kõik kaasavõetud dollarid ja hakati otsima teenimisvõimalusi. Esimese projektina tõi tõeliselt sisse «Tallinna vanalinna reisijuht», mille reklaamitulu arvel rentis ettevõtlik ameeriklane Paksus Margareetas laoruumi.

Tänaseks on endisest kolikambrist saanud hubane kohvik, kus armastavad koos käia Tallinna külastavad ameeriklased.

Greg Mathers polnud kaugelt mitte esimene ameeriklane, kes Eestisse tuli. Enne teda olid siin end sisse seadnud USA saatkond, konsulaaresindus ja Ida-Euroopa abiprogrammi U.S. Aid esindajad. USA valitsuse abiprogramm jõudis Eestisse pärast kommunistliku süsteemi kokkuvarisemist ja Nõukogude Liidu lagunemist.

Esialgu nälja kustutamiseks mõeldud viljaabist kasvasid välja teised programmid, millest üks olulisemaid on keskkonna puhastamise projekt Kiviõlis. Abi andmine fokuseeriti kolme valdkonda: demokraatia taastamine, majandusreformi toetamine ja keskkonnakaitse, ütleb U.S. Aidi koordinaator Eestis Robert Maushammer. Nendes valdkondades oleks Eestil olnud üksi väga raske toime tulla.

U.S. Aidi Euroopa ja taasiseseisvunud riikide koordinaator Thomas Dine märgib riikliku abi lõpetamise peapõhjusena Eesti suurepärast majanduslikku olukorda. USA saatkonna majandusesindaja David Katz lisab, et otsus abi lõpetamiseks oli mõlema riigi poolne.

Abiprogrammi nii kiire lõpetamise eestvedajaks nimetab ta Eesti ekspeaministrit Mart Laari, kes ütles kolm aastat tagasi Washingtonis esinedes, et Eesti ei vaja abi, vaid kaubandussidemeid.

Laari enda sõnul oli abiprogrammi lõpetamine võimalus Eestit maailmas reklaamida kui edukat riiki. «Me tahtsime rõhutada, et Eesti pole arengumaa, mida toetavad U.S. Aidi programmid,» lausub tänane riigikogu liige.

Eesti peaministri julge avaldus hämmastas paljusid ameeriklasi, sealhulgas USAs elavaid eestlasi. Kolm aastat tagasi polnud Eesti kaugeltki mitte kõige edukam riik hiljuti okupatsiooni alt vabanenud Kesk- ja Ida-Euroopa riikide hulgas ning pole seda ka praegu.

Robert Maushammeri sõnul pole see ometi halb, et Eesti esimesena U.S. Aidi abist loobus. Eestile mõeldud abiraha on leidnud nüüd rakenduse mujal, näiteks sõjajärgses Bosnias. Lisaks arvestavad mitmed välisinvestorid nüüd Eestiga rohkem kui varem.

Viie aastaga on Eestist saanud riik, mille elatustase on poole madalam kui arenenud maailmas, ent majanduse arengu kasvutempo on olnud samapalju kõrgem. Majandusekspert Ardo Hansson on ennustanud, et sellise majanduskasvuga jõuab Eesti arenenud riikidele järele paarikümne aastaga.

Eesti kiirest arengust on pimestatud kõik siia saabunud ameeriklased. «Üks huvitav külg, mida Eesti ameeriklastele pakub, on see, kui huvitav ja mitmekesine võib see väike riik olla,» leiab USA suursaadik Lawrence Taylor.

Endisest seiklusteotsijast Greg Mathersist on kolme siin veedetud aasta järel saanud tõsiseltvõetav kingakaupmees. Tema silme all on Tallinnast muutumas üheks ilusamaks ja edukamaks linnaks Läänemere kallastel. Tallinn on endale tõmmanud 57 protsenti Eestisse jõudnud välisinvesteeringutest.

USA firmad on Eestisse investeerinud Eesti Panga andmetel käesoleva aasta aprilliks üle 275 miljoni krooni. Eesti välisinvesteeringute agentuuri peadirektori Jüri Sakkeuse sõnul on see summa suurem, kuna osa investeeringuid on ameeriklased teinud oma Euroopa piirkonna kontorite ja off-shore firmade kaudu, mis Eesti Panga statistikas USA investeeringutena ei kajastu.

Suursaadik Lawrence Taylor eitab kategooriliselt, et ameeriklased on juba piisavalt Eestisse raha paigutanud. «Soovime siin näha palju enam Ameerika investeeringuid ja selles suunas me töötame,» lausub ta. «Oleme alles tee alguses.»

Erastamisjärjekorras viimaste hulka jäänud suurte infrastruktuuriettevõtete erastamine meelitab Eestisse välisinvesteeringuid juurde. «On olemas tõsine USA firmade huvi Eesti energiatööstuse ja raudtee erastamise vastu, samuti huvitavad ameeriklasi investeeringud ja arenguvõimalused, mis on seotud sadamatega,» kinnitab Taylor.

«Eestit ootab ameeriklaste tulv,» räägib Greg Mathers veendunult. Ta toob võrdluseks Praha, kuhu on mõne aasta jooksul elama asunud 50 000 ameeriklast. Ka Eestis on võimalik teha kõike, alates kingade parandamisest ja lõpetades suurejooneliste kaubandustehingutega, lisab ta. Veel mõni aeg tagasi elas Tallinnas 200 ameeriklast, nüüd on neid juba 400 ringis ja aasta lõpuks peaks ameeriklaste arv veelgi suurenema.

Kaks aastat tagasi oli Eesti välisinvesteeringute osas ühe elaniku kohta endise idabloki riikide seas esikohal, edestades ka nii Tshehhit kui Ungarit. Viimasel ajal on välisraha sissevoolu veidi pidurdanud presidendivalimised nii Eestis kui Venemaal, ent see ei tohiks olla oluliseks piduriks, ütleb John Wilson ASist Hansa Invest. Tema sõnul paelub Eesti nii neid ärimehi, kes soovivad siia ettevõtteid rajada kui neid, kes raha börsil liigutavad.

Aasta alguseks olid USA firmadest suuremaid investeeringuid Eestisse teinud Coca-Cola Co, Atlas Cement L.P. Kunda tsemenditööstusesse ja Velsicol Chemical Corp, kes ostis Kohtla-Järvel bensoehappetehase.

Hiljuti kütusefirma Esoil erastanud Houstonis baseeruv kontsern Coastal Corp on sellel aastal paigutanud üle 200 miljoni krooni Muuga sadama ja Maardu vahelise torujuhtme ehitusse. Aasta lõpul peaks täishoo sisse saama ka Ameerika elektroonikafirma AMP tehas Tallinnas, mis annab juba praegu tööd 100 inimesele. Kolmas gigant, NRG Inc loob ühisfirmat REga Eesti Energia kohalike elektrijaamade haldamiseks.

Lawrence Taylor leiab, et Eestisse investeerimisest on huvitatud kolme tüüpi firmad. Esiteks, need Ameerika firmad, kes on huvitatud kohalikust turust, selgitab Taylor. Sellisel puhul vastab ka investeering sellele turule, jätkab ta.

Teist tüüpi firmad on Taylori sõnul sellised, keda huvitab kogu Balti piirkond ja kes tahavad luua siia oma piirkondlikku peakorterit. Kolmas grupp firmasid on sellised, kes tahavad ära kasutada Eesti soodsat geograafilist asendit ja Balti riikide küllalt tugevat lääne orientatsiooni selleks, et luua ettevõte, mis on sihitud Venemaa turule, ütleb Taylor.

Tema sõnul on praegu tugevaim huvi Eesti vastu esimesse kahte gruppi kuuluvatel firmadel. Ameeriklased loodavad Eesti edukuse jätkumisele

«Koos U.S. Aidiga ei lõpe mitte kõik abiprogrammid, vaid see tähendab eelkõige ühe arenguetapi lõppu,» räägib Balti-Ameerika ettevõtlusfondi president Brewster Campbell. Ka tema juhitav fond etendab üht osa USA edasisest abist Eestile.

Balti-Ameerika ettevõtlusfondi kaudu jõuab kolme Balti riiki kokku 600 miljonit krooni, mida jaotatakse neile väikestele ja keskmise suurusega firmadele, kellel on ise raske pangast raha laenata. «Meie eesmärk on luua uusi töökohti,» sõnab ettevõtlusfondi esindaja Eestis Paul Tumminia.

Tema sõnul on praegu töös 16 projekti, mille suurus on 100 000 kuni miljon krooni. Eesti valitsus on oma eelistustes fondile välja pakkunud puidutöötlemise, toiduainete- ja kergetööstuse, transpordi, laomajanduse ja turismi.

Septembri algul märkis mõjukas majandusleht Financial Times, et maailm hindab Eestit hästi reguleeritud panganduse poolest. John Wilson Hansa Investist hindab Eesti pangandust kui üht võimalikku valdkonda, mille kaudu areneb kiiresti kogu ülejäänud riigi majandus. Kui Singapur ja Hongkong aastakümneid tagasi tormilist arengut alustasid, sai see võimalikuks just tänu tugevatele pankadele.

Wilson ennustab, et Eesti tugevad pangad ja arenenud infrastruktuur osutuvad tulevikus hädavajalikuks Venemaale, kes hakkab siitkaudu suurtes kogustes puitu ja naftat läände tarnima.

Kingaärimees Mathers, ASi Velsicol Eesti esindaja Lynn Sharpe, investeerimisekspert John Wilson ja teised Ameerika ettevõtjad tahavad paremini tööle panna Ameerika kommertskoja Eestis. Kommertskoda alustas üksikute ettevõtete initsiatiivil mõned aastad tagasi Eesti seaduste tõlkimist ja kogumist, tänaseks on liikmeid 50 ringis. Peagi lubatakse ennast tutvustada ka laiemale avalikkusele.