Miks on hinnangud Eesti majandusele nii erinevad?

Mul ei ole põhjust arvata, et Vahur Kraft midagi välja mõtleb, sest minule teada olevatel andmetel on Eesti Pangas praegu üks tugevamaid majandusanalüüsi sektoreid.

Teisest küljest tean ma ka, et valitsuses on mitu korda olnud jutuks majandusanalüüsi grupi loomine.

Tegelikult on probleem selles, et kasutatakse erinevaid infoallikaid. Kui meil oli aastakümneid statistikavalitsus, kes korjas kindlate reeglite järgi ametlikku algmaterjali, et analüüsi teha, siis praegu niisugust ametlikku alust ei ole. Analüüsijad kasutavad erinevat infobaasi. On põhjust arvata, et tõde on kuskil vahepeal.

Päris õigus pole Vahur Kraftil, kes tegelikult räägib ju oletatavast tulemusest. Mul on kuri kahtlus, et selle oletatava tulemuse leidmisel pole arvesse võetud mitte kaheksa kuu andmeid, vaid esimese kvartali omi.

Samas on mul aga teada, et rahandusministeerium ja Tiit Vähi opereerivad kaheksa kuu andmetega ja sellepärast on väga raske midagi täpsemalt selgitada.

See, kui Äripäev peab Vahur Krafti poolt väljaöeldut poliitikasse sekkumiseks reformierakonna poolel, pole õige. Mul ei ole põhjust arvata, et Kraft oleks rohkem reformierakonnas kui koonderakonnas, ta pole ametlikult ei ühe ega teise erakonna liige.

Mida see üldse tähendab, et valimiste eel tullakse selliste avaldustega välja? Ei saa ära segada riigi tasandit ja kohalike omavalitsuste tasandit, üks ei sega reeglina teist. Mis riigi tasandil on halvasti, ei pruugi seda hoopiski omavalitsuste tasandil olla.

Mulle tundub, et tegemist pole tõsiseltvõetava järeldusega valimiskampaania kohta. Vahur Kraft ei tee valimiseelset kampaaniat, küsimus võib olla lähteinfos ja metoodikas, millega seda infot töödeldakse.

Erinevad hinnangud meie majandusele näitavad seda, et näitajad on vastuolulised. Igaüks interpreteerib, nagu temale kasulik on. Ärgem unustagem, et valimised on tulemas. Eesti Panga kommentaarid meenutavad mulle väga seda, mida mina ise enne valimisi rääkisin.

Täiesti loomulik on, et peaminister näeb asju teises valguses kui keskpank.

Tegelikult lähevad asjad nii, nagu arvata võis. Muinasjutud 7--10protsendisest majanduskasvust oleks aeg lõpetada. See pole ju reaalselt võimalik. Ega niisugust majanduskasvu nagu Jaapanis juhuslikult imeks kutsuta. Nii lihtsalt seda ei saavuta, palju häid tegureid peab kokku langema.

Majandusanalüüsi saab teha objektiivsete andmete alusel. Mina näen probleemi selles, et valitsusel ja Eesti Pangal pole ühesuguseid statistilisi andmeid. Järelikult pole ühe andmed objektiivsed ja tuleb välja selgitada, milles on viga.

Teine põhjus võib olla see, et kui andmed on ühesugused, siis lihtsalt kasutatakse neid poliitilistel eesmärkidel erinevalt.

Infotehnoloogias on majandusareng kindlasti toimunud ja seepärast mingit toppamist me ei tunneta. See ei ole muidugi objektiivne vastus sellele, kas kogu Eesti majandus areneb normaalselt või mitte.