Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Miks on hinnangud Eesti majandusele nii erinevad?

    Mul ei ole põhjust arvata, et Vahur Kraft midagi välja mõtleb, sest minule teada olevatel andmetel on Eesti Pangas praegu üks tugevamaid majandusanalüüsi sektoreid.
    Teisest küljest tean ma ka, et valitsuses on mitu korda olnud jutuks majandusanalüüsi grupi loomine.
    Tegelikult on probleem selles, et kasutatakse erinevaid infoallikaid. Kui meil oli aastakümneid statistikavalitsus, kes korjas kindlate reeglite järgi ametlikku algmaterjali, et analüüsi teha, siis praegu niisugust ametlikku alust ei ole. Analüüsijad kasutavad erinevat infobaasi. On põhjust arvata, et tõde on kuskil vahepeal.
    Päris õigus pole Vahur Kraftil, kes tegelikult räägib ju oletatavast tulemusest. Mul on kuri kahtlus, et selle oletatava tulemuse leidmisel pole arvesse võetud mitte kaheksa kuu andmeid, vaid esimese kvartali omi.
    Samas on mul aga teada, et rahandusministeerium ja Tiit Vähi opereerivad kaheksa kuu andmetega ja sellepärast on väga raske midagi täpsemalt selgitada.
    See, kui Äripäev peab Vahur Krafti poolt väljaöeldut poliitikasse sekkumiseks reformierakonna poolel, pole õige. Mul ei ole põhjust arvata, et Kraft oleks rohkem reformierakonnas kui koonderakonnas, ta pole ametlikult ei ühe ega teise erakonna liige.
    Mida see üldse tähendab, et valimiste eel tullakse selliste avaldustega välja? Ei saa ära segada riigi tasandit ja kohalike omavalitsuste tasandit, üks ei sega reeglina teist. Mis riigi tasandil on halvasti, ei pruugi seda hoopiski omavalitsuste tasandil olla.
    Mulle tundub, et tegemist pole tõsiseltvõetava järeldusega valimiskampaania kohta. Vahur Kraft ei tee valimiseelset kampaaniat, küsimus võib olla lähteinfos ja metoodikas, millega seda infot töödeldakse.
    Erinevad hinnangud meie majandusele näitavad seda, et näitajad on vastuolulised. Igaüks interpreteerib, nagu temale kasulik on. Ärgem unustagem, et valimised on tulemas. Eesti Panga kommentaarid meenutavad mulle väga seda, mida mina ise enne valimisi rääkisin.
    Täiesti loomulik on, et peaminister näeb asju teises valguses kui keskpank.
    Tegelikult lähevad asjad nii, nagu arvata võis. Muinasjutud 7--10protsendisest majanduskasvust oleks aeg lõpetada. See pole ju reaalselt võimalik. Ega niisugust majanduskasvu nagu Jaapanis juhuslikult imeks kutsuta. Nii lihtsalt seda ei saavuta, palju häid tegureid peab kokku langema.
    Majandusanalüüsi saab teha objektiivsete andmete alusel. Mina näen probleemi selles, et valitsusel ja Eesti Pangal pole ühesuguseid statistilisi andmeid. Järelikult pole ühe andmed objektiivsed ja tuleb välja selgitada, milles on viga.
    Teine põhjus võib olla see, et kui andmed on ühesugused, siis lihtsalt kasutatakse neid poliitilistel eesmärkidel erinevalt.
    Infotehnoloogias on majandusareng kindlasti toimunud ja seepärast mingit toppamist me ei tunneta. See ei ole muidugi objektiivne vastus sellele, kas kogu Eesti majandus areneb normaalselt või mitte.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Tarmo Ulla: ettevõtjate panus haridusse saaks olla veelgi suurem
Eesti haridusmaastik pole sugugi nii ühtlane, kui oleme harjunud arvama, ning kui lasta Eesti hariduse probleemidel eskaleeruda, siis oleme tõesti varsti vaimupimeduses. Seejuures peaksid ettevõtjad üha enam kaasa rääkima ja panustama, kirjutab Swedbanki juhatuse liige ja Noored Kooli nõukogu esimees Tarmo Ulla.
Eesti haridusmaastik pole sugugi nii ühtlane, kui oleme harjunud arvama, ning kui lasta Eesti hariduse probleemidel eskaleeruda, siis oleme tõesti varsti vaimupimeduses. Seejuures peaksid ettevõtjad üha enam kaasa rääkima ja panustama, kirjutab Swedbanki juhatuse liige ja Noored Kooli nõukogu esimees Tarmo Ulla.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Raadiohommikus: rikas vastab, mis on rikkus
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.

Olulisemad lood

Venemaa teatas Ukraina oblastite annekteerimisest
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.