Eelarve senisest realistlikum

300 mln krooni peab riigieelarvele juurde tooma käibemaks ja 400 mln krooni aktsiisid tervikuna. Uue riikliku maksuna kehtestatakse mootorsõidukimaks, mis läheb sihtotstarbeliselt valla- ja munitsipaalteede korrashoiuks ja millelt loodetakse 100 mln krooni.

Opmanni sõnul on plaanis suurendada mootorkütuse aktsiisi. Kas heledate kütuste aktsiis suureneb 50% ehk 1,80 kroonini ja diislil üldse mitte või suurenevad mõlemad 30% võrra, on Opmanni sõnul veel lahtine.

Opmann selgitas, et kütuseaktsiisi viimaste kuude laekumne näitab, et kütuseturg on korrastunud ja kütuse importija on harjumas makse maksma, seega pole planeeritud veerand miljardi krooni suuruses laekumiste tõusus midagi üleloomulikku.

Isamaaliidu esimees Toivo Jürgenson ei mõista enda sõnul, kuidas võib valitsus 1997. a riigieelarves taas planeerida mootorikütuse aktsiisi tõusu. «Nüüdki on kütuseaktsiisi tõusu tulemusena 1--2 mln krooni iga päev läinud kuritegelikule maailmale ja kahju, mis siit riigile tuleb, on tunduvalt suurem kui 150 mln kroonine mootorikütuseaktsiisi alalaekumine riigieelarvesse,» märkis ta. Jürgensoni sõnul tuleks aktsiisi vähendada ja käibemaksu suurendada.

«Jürgenson teab kindlalt, et Euroopa Liidus on minimaalne aktsiis heledatele kütuste puhul 4,50 krooni liitri pealt, meil on see 1,20 krooni, nii et Eesti oleks jälle unikaalne riik, kui mootorikütuse aktsiisi ei kehtestaks,» sõnas Opmann.

Kõige enam, 42% võrra, suurenevad kaitseministeeriumi kulud, kus baaskulutuste kasv on 227 mln krooni. «Usun, et kui kaitsekulutused on jätkuvalt prioriteetsed, siis moodustavad nad riigieelarvest 10% juba varem kui nelja aastaga,» märkis Opmann.

Teisele kohale paigutas Opmann justiitsministeeriumi eelarve kasvu, kus on ette nähtud summad kohtunikele, prokuratuurile, vanglate tarbeks investeeringutele ja õigussüsteemi kuludele. Justiitsministeerium on üks väheseid ministeeriume, mille isikkoosseis järgmisel aastal suureneb ning see on seotud seadusandluse ühildamisega Euroopa Liidu seadusandlusega.

Märgatav kasv on ka välisministeeriumil, mis on seotud saatkondade avamisega Tokios, Itaalias ja Belgias.