• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eelarve senisest realistlikum

    Riigieelarveprojekti kohaselt on Eestil 1997. a sisemajanduse koguprodukti tõus 3% ja inflatsioon 14%

    Eile valitsuses vastu võetud ja riigikogule kinnitamiseks saadetud 1997. aasta riigieelarve kõige suurem juurdekasv, ligi miljard krooni, on üksikisiku tulumaksu osas.
    Mart Opmanni sõnul on üksikisiku tulumaksu juurdekasv sellel aastal ületanud ootusi. «Aasta lõpus tuleb siin kõige suurem ülelaekumine, mis üsna oluliselt katab ära kasvõi mootorikütuse aktsiisi oodatava alalaekumise suurusjärgus 150--170 mln krooni,» rääkis Opmann.
    Kuigi rahandusministeeriumi ametnikud prognoosivad, et eelarve planeeritud tulud 1996. aastal tulevad täis, sõnas Opmann: «50--100 mln võib puudu jääda, aga kui täis tuleb, on suurepärane.»
    300 mln krooni peab riigieelarvele juurde tooma käibemaks ja 400 mln krooni aktsiisid tervikuna. Uue riikliku maksuna kehtestatakse mootorsõidukimaks, mis läheb sihtotstarbeliselt valla- ja munitsipaalteede korrashoiuks ja millelt loodetakse 100 mln krooni.
    Opmanni sõnul on plaanis suurendada mootorkütuse aktsiisi. Kas heledate kütuste aktsiis suureneb 50% ehk 1,80 kroonini ja diislil üldse mitte või suurenevad mõlemad 30% võrra, on Opmanni sõnul veel lahtine.
    Opmann selgitas, et kütuseaktsiisi viimaste kuude laekumne näitab, et kütuseturg on korrastunud ja kütuse importija on harjumas makse maksma, seega pole planeeritud veerand miljardi krooni suuruses laekumiste tõusus midagi üleloomulikku.
    Isamaaliidu esimees Toivo Jürgenson ei mõista enda sõnul, kuidas võib valitsus 1997. a riigieelarves taas planeerida mootorikütuse aktsiisi tõusu. «Nüüdki on kütuseaktsiisi tõusu tulemusena 1--2 mln krooni iga päev läinud kuritegelikule maailmale ja kahju, mis siit riigile tuleb, on tunduvalt suurem kui 150 mln kroonine mootorikütuseaktsiisi alalaekumine riigieelarvesse,» märkis ta. Jürgensoni sõnul tuleks aktsiisi vähendada ja käibemaksu suurendada.
    «Jürgenson teab kindlalt, et Euroopa Liidus on minimaalne aktsiis heledatele kütuste puhul 4,50 krooni liitri pealt, meil on see 1,20 krooni, nii et Eesti oleks jälle unikaalne riik, kui mootorikütuse aktsiisi ei kehtestaks,» sõnas Opmann.
    Kõige enam, 42% võrra, suurenevad kaitseministeeriumi kulud, kus baaskulutuste kasv on 227 mln krooni. «Usun, et kui kaitsekulutused on jätkuvalt prioriteetsed, siis moodustavad nad riigieelarvest 10% juba varem kui nelja aastaga,» märkis Opmann.
    Teisele kohale paigutas Opmann justiitsministeeriumi eelarve kasvu, kus on ette nähtud summad kohtunikele, prokuratuurile, vanglate tarbeks investeeringutele ja õigussüsteemi kuludele. Justiitsministeerium on üks väheseid ministeeriume, mille isikkoosseis järgmisel aastal suureneb ning see on seotud seadusandluse ühildamisega Euroopa Liidu seadusandlusega.
    Märgatav kasv on ka välisministeeriumil, mis on seotud saatkondade avamisega Tokios, Itaalias ja Belgias.
    Riigieelarve eraldised vähenevad riigkantseleil, keskkonnaministeeriumil, siseministeeriumil jt. «Siseministeerium on sellel aastal saanud ulatuslikult vahendeid reservfondist,» täiendas Opmann.
    Rahandusministri sõnul paraneb 1997. a nende töötajate olukord, kelle huvide eest seisab TALO. Võrreldes riigitöötajatega, kelle palgavahendite kasv on 10%, on neil keskmine palgavahendite kasv 14--15%.
    «Huvitav, et need fondid, kes aktiivselt peaksid kaasa aitama meie majanduskeskkonna ja ettevõtluse arendamisele, saavad ka vähem raha,» märkis omalt poolt Jürgenson.
    Jürgenson ütles, et kui näiteks 1993. a riigieelarvest eraldati põllumajanduse krediteerimise fondile 124 mln, siis 1997. a vaid 60 mln krooni. «Niipalju siis põllumajanduse toetamisest,» sõnas Jürgenson.
    Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Olev Raju sõnutsi pole olukord siiski hull, kuna fondi jõuavad tagasi juba ka 1993. aastal välja antud laenud. Opmann lisas, et pealegi ei ole eesmärk konkureerida maksumaksja rahaga pankade kõrval, kes nüüd juba ise pikaajalisi laene võimaldavad.
    Riigieelarve tulud ja kulud kinnitas valitsus eile summas 15,1 mld, sellele lisaks sotsiaalkindlustuse eelarved, sh pensioni sihtkapital 4,7 mld ja ravikindlustuseelarve 3,3 mld krooni. Seega kogu riigieelarve maht järgmiseks aastaks on 22,8 mld.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Raivo Kokser: ettevõtlust hävitavatest vaktsiinipassidest tuleb loobuda
Valitsus hoiab ettevõtlust ahistavast vaktsiinipassi poliitikast kinni raskesti mõistetava järjekindlusega, kirjutab väikeettevõtja Raivo Kokser (EKRE).
Valitsus hoiab ettevõtlust ahistavast vaktsiinipassi poliitikast kinni raskesti mõistetava järjekindlusega, kirjutab väikeettevõtja Raivo Kokser (EKRE).
Tehnoloogiasektor vedas USA börsi rohelisse
Tehnoloogiahiidude head tulemused sisendasid investoritele optimismi ning vedasid indekseid üles poole, vahendab Yahoo Finance.
Tehnoloogiahiidude head tulemused sisendasid investoritele optimismi ning vedasid indekseid üles poole, vahendab Yahoo Finance.
Foxway neelas konkurendi Taanis
Rootsi IT- ja nutiseadmete ringmajandusega tegelev Foxway Group, kelle raskuskese asub Tartus, omandas taanlaste Dansk Computer Center A/S-i.
Rootsi IT- ja nutiseadmete ringmajandusega tegelev Foxway Group, kelle raskuskese asub Tartus, omandas taanlaste Dansk Computer Center A/S-i.
Riigi uus radarisüsteem avab tuuleenergiale suure osa Mandri-Eestist
Kaitseministeeriumi uued radarid valmivad eelduslikult aastatel 2024 ja 2025. Kokku lähevad need maksma üle 70 miljoni euro, mille jaoks raha tuleb kaitseväe eelarve väliselt.
Kaitseministeeriumi uued radarid valmivad eelduslikult aastatel 2024 ja 2025. Kokku lähevad need maksma üle 70 miljoni euro, mille jaoks raha tuleb kaitseväe eelarve väliselt.