Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eelarve senisest realistlikum

    Riigieelarveprojekti kohaselt on Eestil 1997. a sisemajanduse koguprodukti tõus 3% ja inflatsioon 14%

    Eile valitsuses vastu võetud ja riigikogule kinnitamiseks saadetud 1997. aasta riigieelarve kõige suurem juurdekasv, ligi miljard krooni, on üksikisiku tulumaksu osas.
    Mart Opmanni sõnul on üksikisiku tulumaksu juurdekasv sellel aastal ületanud ootusi. «Aasta lõpus tuleb siin kõige suurem ülelaekumine, mis üsna oluliselt katab ära kasvõi mootorikütuse aktsiisi oodatava alalaekumise suurusjärgus 150--170 mln krooni,» rääkis Opmann.
    Kuigi rahandusministeeriumi ametnikud prognoosivad, et eelarve planeeritud tulud 1996. aastal tulevad täis, sõnas Opmann: «50--100 mln võib puudu jääda, aga kui täis tuleb, on suurepärane.»
    300 mln krooni peab riigieelarvele juurde tooma käibemaks ja 400 mln krooni aktsiisid tervikuna. Uue riikliku maksuna kehtestatakse mootorsõidukimaks, mis läheb sihtotstarbeliselt valla- ja munitsipaalteede korrashoiuks ja millelt loodetakse 100 mln krooni.
    Opmanni sõnul on plaanis suurendada mootorkütuse aktsiisi. Kas heledate kütuste aktsiis suureneb 50% ehk 1,80 kroonini ja diislil üldse mitte või suurenevad mõlemad 30% võrra, on Opmanni sõnul veel lahtine.
    Opmann selgitas, et kütuseaktsiisi viimaste kuude laekumne näitab, et kütuseturg on korrastunud ja kütuse importija on harjumas makse maksma, seega pole planeeritud veerand miljardi krooni suuruses laekumiste tõusus midagi üleloomulikku.
    Isamaaliidu esimees Toivo Jürgenson ei mõista enda sõnul, kuidas võib valitsus 1997. a riigieelarves taas planeerida mootorikütuse aktsiisi tõusu. «Nüüdki on kütuseaktsiisi tõusu tulemusena 1--2 mln krooni iga päev läinud kuritegelikule maailmale ja kahju, mis siit riigile tuleb, on tunduvalt suurem kui 150 mln kroonine mootorikütuseaktsiisi alalaekumine riigieelarvesse,» märkis ta. Jürgensoni sõnul tuleks aktsiisi vähendada ja käibemaksu suurendada.
    «Jürgenson teab kindlalt, et Euroopa Liidus on minimaalne aktsiis heledatele kütuste puhul 4,50 krooni liitri pealt, meil on see 1,20 krooni, nii et Eesti oleks jälle unikaalne riik, kui mootorikütuse aktsiisi ei kehtestaks,» sõnas Opmann.
    Kõige enam, 42% võrra, suurenevad kaitseministeeriumi kulud, kus baaskulutuste kasv on 227 mln krooni. «Usun, et kui kaitsekulutused on jätkuvalt prioriteetsed, siis moodustavad nad riigieelarvest 10% juba varem kui nelja aastaga,» märkis Opmann.
    Teisele kohale paigutas Opmann justiitsministeeriumi eelarve kasvu, kus on ette nähtud summad kohtunikele, prokuratuurile, vanglate tarbeks investeeringutele ja õigussüsteemi kuludele. Justiitsministeerium on üks väheseid ministeeriume, mille isikkoosseis järgmisel aastal suureneb ning see on seotud seadusandluse ühildamisega Euroopa Liidu seadusandlusega.
    Märgatav kasv on ka välisministeeriumil, mis on seotud saatkondade avamisega Tokios, Itaalias ja Belgias.
    Riigieelarve eraldised vähenevad riigkantseleil, keskkonnaministeeriumil, siseministeeriumil jt. «Siseministeerium on sellel aastal saanud ulatuslikult vahendeid reservfondist,» täiendas Opmann.
    Rahandusministri sõnul paraneb 1997. a nende töötajate olukord, kelle huvide eest seisab TALO. Võrreldes riigitöötajatega, kelle palgavahendite kasv on 10%, on neil keskmine palgavahendite kasv 14--15%.
    «Huvitav, et need fondid, kes aktiivselt peaksid kaasa aitama meie majanduskeskkonna ja ettevõtluse arendamisele, saavad ka vähem raha,» märkis omalt poolt Jürgenson.
    Jürgenson ütles, et kui näiteks 1993. a riigieelarvest eraldati põllumajanduse krediteerimise fondile 124 mln, siis 1997. a vaid 60 mln krooni. «Niipalju siis põllumajanduse toetamisest,» sõnas Jürgenson.
    Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Olev Raju sõnutsi pole olukord siiski hull, kuna fondi jõuavad tagasi juba ka 1993. aastal välja antud laenud. Opmann lisas, et pealegi ei ole eesmärk konkureerida maksumaksja rahaga pankade kõrval, kes nüüd juba ise pikaajalisi laene võimaldavad.
    Riigieelarve tulud ja kulud kinnitas valitsus eile summas 15,1 mld, sellele lisaks sotsiaalkindlustuse eelarved, sh pensioni sihtkapital 4,7 mld ja ravikindlustuseelarve 3,3 mld krooni. Seega kogu riigieelarve maht järgmiseks aastaks on 22,8 mld.
  • Hetkel kuum
Eksperdid: ettevõtjal on lihtsam kaitsta vilepuhujaid laiemalt, kui seadus nõuab
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Nädal Balti börsil lõppes positiivse noodiga
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Konkurentsiameti juht kaotas ametnike 13nda palga: mulle ei mahtunud see pähe
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Luteri kirik ootab juba 12 aastat luba Tallinna kõrgeima büroo ehitamiseks
Kui sügisel kerkis Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku varahaldajal juba lootus, et peagi saab hakata ehitama Tallinna kesklinna Maakri tänavale uut kõrghoonet, siis nüüdseks on optimism taas lahtunud.
Kui sügisel kerkis Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku varahaldajal juba lootus, et peagi saab hakata ehitama Tallinna kesklinna Maakri tänavale uut kõrghoonet, siis nüüdseks on optimism taas lahtunud.
Heleniuse kinnisvaraarendus sai Kaamose taustaga juhi
Joakim Heleniusele kuuluva Trigon Capital Groupi kinnisvaraarenduse juhiks sai Kaamos Ehitus OÜ tegevjuhina töötanud Alo Nõmmik, teatas ettevõte.
Joakim Heleniusele kuuluva Trigon Capital Groupi kinnisvaraarenduse juhiks sai Kaamos Ehitus OÜ tegevjuhina töötanud Alo Nõmmik, teatas ettevõte.